Õõvastavaid lugusid pedofiilidest ja muudest jõhkratest seksuaalkurjategijatest on ajakirjanduses aastate jooksul palju ilmunud. Enamasti saab kõik alguse raskest lapsepõlvest, vahel saab aga pedofiil ka täiesti tervest perest pärit inimesest. Miks?
Psühhoterapeut ja seksuaalnõustaja Lemme Haldre, Tartu vangla psühholoog Lauri Pihkva ja sotsiaalpedagoog, endine politseinik Marina Paddari toovad Eesti Päevalehes välja erinevaid põhjuseid, mis mängivad rolli selle juures, et mõnest inimesest kujuneb välja seksuaalkurjategija:
- Mõned seksuaalkurjategijad on psüühikahäirega. Paljud on õppinud erikoolis, sageli on neil autistlikke jooni. Paljud on tähelepanuhäirega, hüperaktiivsed, impulsiivsed inimesed.
- Kui varasema elu normaalses peresuhtes elanud mehest saab vanemas eas pedofiil, nimetatakse teda regresseerunud pedofiiliks. Näiteks võib mehe abikaasa olla surnud või ei huvitu ta enam seksist, mehel on huvi seksi vastu endiselt alles ja ta otsib muid lahendusi.
- Noorukeid, kes tarbivad väga palju internetipornograaiat, ühel päeval tavaline pornograafia enam ei rahulda. Nad liiguvad üha räigema pornograafia poole, millest võib saada õpitud matkiv käitumine päriselus.
- Statistika järgi on meestel, keda on kasvatanud vanaemad, suurem tõenäosus lasteahistajaks saada. Üks seletus on see, et vanaemad on konservatiivemad, väldivad seksuaalkasvatust, kujutavad seksuaalsust tabuna.
- 65% noortest seksuaalkurjategijatest on kogenud perevägivalda - kas füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist või näinud pealt vanemate vägivaldset suhet. Näiteks: lapsevanem ütles väiksele poisile tihti püksid alla ja andis vitsa. Poiss kartis vitsa nii väga, et sai hirmu reaktsioonil erektsiooni. Hilisemas elus jäigi vägivald temas erutust tekitama.
- Üks rühm pedofiile on endised lapsed, kellele ei osatud eakohasel viisil seksuaalsusest rääkida, keda halvustati või häbistati seksuaalsuse tõttu. Näiteks: kasuisa heitis pidevalt saunas väikse poisi peenise suuruse üle nalja, teineteist katsunud nelja-aastased said lasteaias kasvataja käest pahandada.
- 20% noortest seksuaalkurjategijatest on ise olnud ahistamise ohvrid. Eriti ohtlik on, kui ükski täiskasvanu ei usu ega toeta ahistatud last (nt isa pilastab, ema karistab selle eest last). Samas pole mingit põhjuslikku seost, et ahistatu hakkaks tulevikus kindlasti ise ahistama.
- Hetkel pole tõestust, et pedofiilia või soodumus selleks oleks kaasasündinud.
Loe põnevat artiklit ja näiteid seksuaalkurjategijate kujunemisest Eesti Päevalehest!
Et lapsevanemal oleks lihtsam aru saada, kas tema lapse seksuaalkäitumine on arengule vastav või vajab laps tähelepanu, abi, on Eesti Justiitsministeerium andnud välja Murebaromeetri.
