Kui inimesel on mõne toiduaine vastu allergia, siis läheb tema immuunsüsteem seda toitu tarbides tasakaalust välja. Kas kohe või üsna ruttu pärast ärritava aine ehk allergeeni saamist tekib kehas vastureaktsioon - suure hulga antikehade tootmine ja histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamine.
Kolmandikul kõigist inimestest on geneetiline eelsoodumus mõne allergia kujunemiseks. Viimasel ajal on allergia aga hakanud aina enam avalduma - allergia esinemissagedus tõuseb kogu maailmas, ka Eestis, kirjutab toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent dr Mai Maser.
Allergiate esinemissageduse põhjus ei ole teada. Üks põhjus võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine - pudelitoit ei sisalda selliseid kaitsekehasid, mida beebi saab emapiimast. Teised põhjused sõivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, elukeskkonna liigne steriilsus - vähene kokkupuude n-ö heade mikroobidega jms.
Kuidas allergia avaldub?
Allergia võib avalduda väikelastel nahal nõgeslöövena (punnikestena), atoopilise nahapõletikuna, ekseemina, karedate või punetavate põskedena. Allergianähud suuõõnes ja neelus võivad olla sügelus, turse ja kipitus huultel, suulaes, keelel või kurgus. Seedetraktis on allergianähud kõhuvalu, -lahtisus, -kinnisus, -puhitus, iiveldus, oksendamine. Pärakupiirkonnas on punetus ja sügelus. Hingamiselundites võib tekkida vesine nohu või ninakinnisus, köha, häälekähedus, hingamisraskused.
Allergianähud võivad mööduda minutitega, kuid võivad kesta kuid ja aastaid.
Kõige olulisem on allergeen õigeaegselt kindlaks teha ja vastavaid toiduaineid võimalusel vältida, kas osaliselt või täielikult, sõltuvalt sellest, kui tugev on allergiline reaktsioon.
Allergia kahtlusel on võimalik määrata toiduainete vastaseid IgG antikehasid vereproovist. On olemas ka spetsiaalsed nahatestid allergia tuvastamiseks.
Mis allergiat tekitab?
Umbes 80-90% väikelaste toiduallergia kõigist juhtudest on põhjustatud järgmiste toitude poolt:
• piim (piimavalk)
• sarapuu- ja maapähklid, eriti aga kreeka pähklid, ka mandlid ja parapähklid
• kala
• koorikloomad
• munad
• soja
• nisu
• liigne maiustamine (šokolaad, mesi jm).
Üheks sagedamini esinevaks allergiaks on piimavalgu allergia ehk piimaallergia. Piimaallergia korral tekivad lapsel nahalööbed, ekseem, naha punetus, kõhulahtisus, mõnel aga ka hingamisraskus või köha. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus, mis möödub 2. - 3. eluaastaks - laps hakkab piimavalku taluma.
Ka munaallergia möödub enamasti 4. - 5. eluaasta kandis, kuigi mõni laps jääb kogu eluks munavalgele allergiliseks.
Kõige raskemat, eluohtlikku allergilist reaktsiooni ehk anafülaksiat põhjustavad pähklid, kala ja koorikloomad. Pähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab enamasti kogu elu. Samuti ei möödu allergia kala ja koorikloomade vastu.
Immuunvastust ei saa mõjutada ravimitega - st allergiat ei saa välja ravida. Ravimitega saab ainult tekkinud allergiasümptomeid leevendada.
Kuidas erineb allergiast toitutalumatus?
Eelkooliealistel on aga sageli allergia asemel hoopis toidutalumatus. Toidutalumatuse sümptomid võivad välja näha täpselt samasugused nagu allergia puhul, kuid oma olemuselt ei ole tegemist keha immuunsüsteemi reaktsiooniga.
Toidutalumatust võivad põhjustada näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, šokolaad ja mitmed toiduvärvid, mis on e-ainetena täiskasvanutele ohutud, kuid lastele talumatud.
Tasub teada:
• Kasuta toidu valmistamiseks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, mida võimalusel osta tuttavalt talunikult, kes viljeleb mahepõllumajandust.
• Tee kodus ise süüa - eriti väikelapsele.
• Juhul, kui piim tekitab väikelapsel seedehäireid, sobivad asenduseks hapendatud või piimhappebakteritega rikastatud piimatooted ning vitaminiseeritud väikelaste piimasegud.
• Kui allergiline laps käib lasteaias, siis tee lasteaiapersonaliga tihedat koostööd, et laps ei sööks talle vastunäidustatud toite.
• Väikelapsele anna uut toitu esmalt maitsta väikeses koguses. Veendu 4-5 päeva jooksul selle sobivuses. Kui reaktsiooni ei järgne, võib laps seda toitu edaspidi süüa.
• Toiduallergia kahtlusel pea toidupäevikut, kuhu märgi täpselt üles kogu lapsele antud toit ja lapse reaktsioon. Nii leiad üles seaduspärad.
• Eestlase organism ei pruugi taluda kõiki imporditud puu- ja köögivilju, sest meie organism ei ole võõramaiseid toitusid veel geneetiliselt harjunud tarbima. Sellised toiduained on näiteks tsitruselised, kiivi, melon, viinamarjad. Meie organism võib neile viljadele reageerida ülitundlikusereaktsiooniga - nahakuivus, -sügelus, -punetus, kõhukaebused, ärritusköha kuni astmani.
Kas Sinu lapsel esineb mõne toidu vastu allergiat või talumatust? Kuidas toidu mittesobivuse avastasite?
