Umbes 40 protsendil kõigist lastest esinevad unehäired. Unepuudus võib endaga kaasa tuua hulga probleeme - muidugi pidev väsimus, kehvemad tulemused koolis ja käitumishäired, aga ka depressioon, kaalutõus ja üldine kehva tervis. Hiljuti leidsid Oxfordi ülikooli teadlased, et laste unehäirete põhjus võib suure tõenäosusega olla vähene kalasöömine.
Oxfordi uurijad hindasid 395 seitsme- kuni üheksa-aastase lapse unerütmi ja mõõtsid nende veres omega-3 rasvhappe DHA (dohosaheksanoehape) taset, edastab MindBodyGreen. Selgus, et mida madalam DHA tase veres, seda suuremad uneprobleemid lapsel olid.
Seejärel anti pooltele lastest 16 nädala jooksul omega-3 ravshapete rikast merevetikatest tehtud toidulisandit ja pooltele lastest platseeboravimit, selle aja jooksul laste unerütme põhjalikult jälgides. Toidulisandit saanud laste unekvaliteet tõesti paranes. Nad ärkasid öö jooksul palju harvem ja lühemaks ajaks ning magasid ööpäeva jooksul umbes tunni võrra kauem.
Kuidas DHA tase und mõjutab, ei ole veel täpselt välja uuritud. Teadlased pakuvad, et küllap mõjutab selle omega-3 rasvhappe sisaldus veres melatoniini nimelise hormooni sünteesimisprotsessi ajus. Melatoniin on oluline une reguleerija.
Seega on äärmiselt oluline, et nii lapse unehäiretega hädas kui tegelikult ka kõik teised lapsevanemad jälgiksid, et nende laste toidulaud ikka sisaldaks piisavalt omega-3 rasvhappeid. Kui last piisavalt omega-3 rasvu sööma panna ei õnnestu, võib apteekrilt küsida spetsiaalseid toidulisandeid.
Mis on omega-3 rasvhapped ja DHA?
Rasvad ehk lipiidid täidavad inimese organismis mitmeid eluks vajalikke ülesandeid - lisaks energia andmisele ja säilitamisele kuuluvad rasvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse (suuremal hulgal on neid just närvikoes ja ajurakkudes) ja võtavad osa nii kasvuprotsessist kui ka üldse elutegevuse reguleerimisest, informeerib Eesti Tervise Arengu Instituut. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja langeda vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule.
Osasid polüküllastumata rasvhappeid, omega-3 ehk α-linoleenhapet ja omega-6 ehk linoolhapet nimetatakse asendamatuteks - inimesel on neid elutegevuseks tarvis, kuid inimese organism ise ei suuda neid sünteesida. Just selliste rasvhapete toiduga (või kasvõi toidulisanditega) saamine on eriti oluline.
Polüküllastumata rasvhapped peaksid moodustama 5–10 protsenti inimese igapäevasest energiatarbimisest. Väga headeks asendamatute rasvahapete allikateks on rasvased kalad. Omega-3 polüküllastamata rasvhappeid sisaldavad näiteks lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ja neist valmistatud õlid.
Tervise Arengu Instituut annab nõu: "Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis oleks oluline suurendada Ω-3 rasvhapete tarbimist, mida saab rasvastest merekaladest ja meresaadusest, rapsi- ja linaõlist ning põldtuderi ehk camelina õlist. Oluline on Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele."
Omega-3 rasvhapete puudust organismist seostatakse peale väsimuse ja unehäirete veel lugematu arvu terviseprobleemidega - südame- ja veresoonkonna haigustest kehva silmanägemise, madala immuunsuse, ekseemi, psoriaasi, lihtsalt kuiva naha, enneaegse vananemise, mälu ja vaimse tervise probleemideni välja.
Derma.ee hinnangul on ka imikutel, kes ei saanud ema raseduse ajal piisavalt omega-3 rasvhappeid risk nägemishäirete ja närviprobleemide tekkeks.
Kuigi eluks vajalikud on kõik omega-3 rasvhapped, on hea une jaoks eriti oluline just DHA-nimeline asendamatu rasvhape, mida leidub nimelt kalas ja kalaõlis. Seda ei saa taime- või pähkliõlides sisalduvate teiste omega-3 rasvhapetega asendata.
Kas sinu laps sööb piisavalt kala või omega-3 rasvhapet DHA sisaldavaid kalatooteid?
Irinaaa
eveliiy