Üha enam lapsi kannatab tänapäeval aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ehk rahvakeeles hüperaktiivsuse all. Selliste laste puhul on tark uurida, mida nad söövad ja miks, kirjutab psühholoog ja toitumisterapeut Annely Soots portaalis Terviseuudised.
"Enne toitumisterapeudina praktiseerimist olin psühholoogina kindlalt veendunud, et lapse käitumishäire on reaktsioon sotsiaalsele keskkonnale, ma ei uskunud, et sellel saab toiduga seost olla," kirjutab Soots. "Nüüd olen veendunud, et käitumishäirete põhjused on enamasti psühhofüsioloogilised, ning nii psühholoogid kui ka lapsevanemad peaksid seda teadma. Seetõttu on lapse käitumis- ja vaimsete häirete puhul soovitav koostööd teha nii arstide, psühholoogide kui ka toitumisnõustajatega.
Probleeme on mitu. Esiteks söövad tänapäeva lapsed palju rämpsu. Tööstuslik kiirtoit ei sisalda kehale vajaliku energia saamiseks piisavalt toitaineid, toitainetepuudusest võivad muuhulgas tekkida ka aju funktsioneerimise häired. Teiseks on tänapäeval laialt levinud toiduainetesse lisatud tervisehäireid põhjustada võivaid kehale mitteomaseid aineid. Mitmed sünteetilised värv-, lõhna-, säilitusained, maitsetugevdajad jms vüivad ATH sümptomeid põhjustada.
Kolmandaks Kui laps tarbib liigselt suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid, siis tekivad reaktiivse hüpoglükeemia tulemusena väsimus, ärrituvus, masendus ja agressiivsus, väheneb võime oma impulsse kontrollida. Seega peaks lapse käitumisprobleemide korral esimese sammuna üle vaatama tema suhkrutarbimise. Neljandaks võib häiriva käitumise põhjustajaks olla ka asendamatute Omega-3 rasvhapete puudus.
Spetsialisti sõnul toob hüperaktiivse lapse toitumise korrigeerimine enamasti kaasa muutusi paremuse suunas, sageli aga koguni kiire paranemise.
Kas oled märganud lapse käitumises toitumisega, näiteks suhkru või lisaainete söömisega seotud muutuseid?
