Terve aprillikuu on USA-s pühendatud inimeste teadlikkuse tõstmisele autismi kohta. Teisipäeval toimus rahvusvaheline autismiteadlikkuse päev, millest võtsid osa ka Autism-Europe ja Eesti Autismiühing.
Autism on kompleksne häire, mis mõjutab ajutegevust, kahjustab inimese sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi ning põhjustab ebatavaliste korduvate käitumismustrite esinemist, kirjutab Eesti autismiühing. Kokku elab selle diagnoosiga Euroopa Liidus umbes 3,3 miljonit inimest, autismidiagnoosi saab umbes üks laps 100-150-st.
Enamasti seisavad autistid täiskavsanuks saades silmitsli töötuse ja ebapiisavate tugiteenustega. Autism küll mõjutab inimese võimet töökohal suhelda, kuid suurimaks takistuseks töö leidmisel on ikkagi eelarvamused autismi kohta või tugiteenuste puudumine, mitte võimetus tegelikult tööd teha.
Autismiteadlikkuse kuu puhul otsustas Boston.com välja uurida millised on tüüpilised autismi puudutavad müüdid ja palus arstidel need ümber lükata.
1. Müüt: vaktsiinid põhjustavad autismi, sest esimesed muutudes käitumises ilmnevad vaktsiinide saamisele järgnevalt. Teaduslikku tõestust sellele ei ole - tegelikult on lihtsalt kokkusattumus, et vaktsineerimise ja esimeste sotsiaalsete oskuste näitamise periood beebi arengus on ühel ja samal ajal.
2. Müüt: autismi esineb tänapäeval rohkem kui kunagi varem. Tegelikult autismi lihtsalt diagnoositakse rohkem kui varem - pered on tähelepanelikumad autismi ilmingute otsijad oma laste juures, meditsiiniteenused on hõlpsamini kättesaadavad, psühholoogide meetodid autismi diagnoosimiseks on paranendud.
3. Müüt: autismi saab välja ravida. Tegelikult ei ole autismispektrumi häiretele lõplikku ravi - füüsilised erisused aju ehituses jäävad ju alles. Kuid häiret saab õppida kontrolli all hoidma nii hästi, et teised inimesed ei saa selle olemasolust isegi aru.
4. Müüt: autistid ei oska armastada. Tegelikult võib autistil olla raske erinevaid emotsioone teistele inimestele väljendada, kuid see ei tähend, et nad neid ei tunneks. Õige teraapia puhul õpib autist end ka väljendama ning tal saab olla töö, elukaaslane, pere - mida iganes ta soovib.
Lastepsühholoogi Tiina Küti sõnul ei peaks Eesti lapsevanemad autismi pärast ülearu muretsema. Kuna sellest häirest räägitakse viimastel aastatel tõesti näiteks meedias väga palju, siis kahtlustavad ja muretsevad ka vanemad ülearu palju.
"Kui iga iseärasus lapse käitumises tekitab vanemates autismipaanikat, siis see pole ka õige, nii on raske rahulikult elada," sõnas psühholoog. Tegelikult ei ole asi üldse hull - enamasti ikkagi ei ole tegemist autismiga, enne viiendat eluaastat autismi tavaliselt Eestis üldse ei diagnoositagi ja kui autismidiagnoos ühel päeval siiski tuleb, siis ei ole kohe kindlasti käes maailma lõpp - häirega tuleb lihtsalt tegeleda.
Madiken, Emmede Klubi toimetus