Kas olete kuulnud, et Soomes käivad lapsed parema meelega koolis? Et nad õpivad eluks vajalikke oskusi selle asemel, et lihtsalt tuimalt tuupida? Soome lapsed on edukad rahvusvahelistes PISA testides ning õpetajad teevad tööd, mida nad tõepoolest armastavad. Miks see on nii, et Soome lastel on rohkem aega koolivälisel ajal õues ringi joosta? Avatud Meele Instituut on toonud välja põhjused, miks Soome lapsed on koolis edukamad kui näiteks Eesti lapsed.
1. Vähem kohustuslikku formaalset haridust = Rohkem valikut
Kool algab seitsmendast eluaastast, mitte varem, kuna lapsed vajavad aega, mil nad saavad olla lapsed. Pärast üheksandat klassi on kõigil valikuvabadus, kas jätkata gümnaasiumiharidusega ja jätkata hiljem õpinguid ülikoolis (58%), omandada kvaliteetne ja alati hinnas kutseharidus kutsekoolist (peaaegu 38%) või siis siseneda tööturule (alla 4%). Head valikud ja vabadus valida tagab Soome haridusele edu.
2. Vähem aega koolis = Rohkem puhkust
Koolipäev algab kõikjal kella 9.00 ja kella 9.45 vahel. Päev lõppeb kella kahe ja kolme vahel. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid päevas on tavaliselt 3-4 75-minutilist tundi mitme suure pausiga vahepeal. See võimaldab nii õpilastel kui õpetajatel nii piisavalt puhata kui ka keskenduda õppetööle.
3. Vähem tunde = Rohkem aega tegevusi planeerida
Ka õpetajatel on vähem tunde kui teistes riikides. OECD raporti järgi annab keskmine õpetaja 600 tundi aastas s.o. umbes neli tundi päevas (Eestis on vastavad numbrid 582 tundi aastas ja keskmine töökoormus on 0.82 kohta, küll aga on palju õpetajaid, kes töötavad suurema koormusega ning samas ka palju neid, kes tunduvalt väiksemaga).
4. Vähem erinevaid õpetajaid = Rohkem järjepidevust ja hoolivust
Algkooliõpetajad õpetavad samasid klasse kuus aastat järjest, need 15-20-liikmelised klassid ja järjepidev töö lastega võimaldavad seda, et igaüks saab individuaalse ja parima hariduse. Kui õpetajal on kuus aastat aega, et soovitud tulemusteni jõuda, on tal ka suurem vabadus teha otsuseid õpilaste huvidest lähtuvalt ning samas ka vastutus nende arengu eest kogu perioodi vältel. Samuti on õpetajal personaalne huvi, et õpilased jõuaksid oma tulemusteni, puudub võimalus, et järgmine aasta enam mõne raskema õpilasega kohtuma ei pea või et klassi tuleb õpetama keegi teine. Seetõttu hakatakse õpiraskustega tegelema juba kohe neid märgates.
5. Kõrge konkurents õpetajaks õppijatele = Rohkem usaldust
Lastel on üks ja sama õpetaja kuueks aastaks, aga mis saab siis, kui see juhtub olema halb õpetaja? Soome näeb väga kõvasti vaeva, et ei olekski olemas halbu õpetajaid, õpetajakutset omandama pääseb vaid 10% parimaid. See, kes soovib õpetajaks õppida, peab lisaks parimatele tulemustele veel läbima ka mitmeid intervjuusid ja isiksuseteste, et tõestada oma sobivust sellele vastutusrikkale kohale, vajalikud on ka sobivad hoiakud ning kirg õpetamise vastu. Samuti on kohustus omandada magistrikraad ja kirjutada magistritöö. Seetõttu usaldab ka kogu ühiskond õpetajaid.
6. Vähem tunde = Rohkem vahetunde
15-20-minutised vahetunnid (enamasti väljas) annavad aega liigutada oma lihaseid, puhata aju ja hingata värsket õhku, kõik need komponendid on vajalikud selleks, et õppimine ja teadmiste omandamine saaksid toimuda. Keha ja aju heaolu on omavahel otseselt seotud ja pole ka kuidagi võimalik, et liikumatus kehas ajuaktiivsus kuidagi sellest erinev saaks olla. Samuti vajab puhkust ka õpetaja aju ja keha.
7. Vähemt testimist = Rohkem õppimist
Kujutage ette, mida kõike on võimalik teha, kui õpetajad ei peaks muretsema iga-aastaste tasemetööde ja riigieksamite ja oma töökoha pärast? Õpetajatel oleks võimalik võtta rohkem vastutust õppekava ja õpetamise eest, luues põnevaid ja kaasahaaravaid tunde ja õppetegevusi.
8. Vähem teemasid = Rohkem sügavust
“Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool …, aga tee ise.” Need olid Oskar Lutsu “Kevade” õpetaja Lauri sõnad Tootsile. Polegi mõtet õpetaja ees, klass järel rutata valguskiirusel läbi kogu nõutud materjali, iganädalaselt testides ja siis jälle unustades, vaid oluline osa on see, mida mäletatakse ka aastate pärast, olulised on oskused ja hoiakud, mis aitavad koostöös uudseid lahendusi leida ja panna mõtlema ja võtta vastutust ühiskonnas.
9. Vähem kodutöid = Rohkem osavõttu tundidest
OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas. Soome õpilastel pole ka koduõpetajaid ega järeleaitamistunde. See toimib mõnes mõttes nagu kirjutamata kokkulepe – pingutame tundides maksimaalselt, et ei oleks vaja hiljem kodus töötada (kõlab loogiliselt). Ja õpetajad tunnevad samas, et suudavad ka klassis piisavalt palju edasi anda, nii et ei olegi vajadust mitmetunnise kodutöö järele. Samuti on iseseisvalt omandatud materjal ja selle hulk alati erineval tasemel, sõltuvalt lapse õpioskustest, teda ümbritsevast keskkonnast jms, see omakorda suurendab laste tasemeerisusi.
10. Vähem õpilasi = Rohkem personaalset lähenemist
Mida vähem õpilasi, seda rohkem aega igaühe vajadustega tegelemiseks, keskmiselt on soome õpetajal 3-4 tundi päevas 20-pealisele klassile.
11. Vähem formaalset struktuuri = Rohkem usaldust
Usk hariduse kvaliteeti ja usaldus selle vastu on kõige aluseks, selle asemel, et üksteist kahtlustada, luua suurt alluvus- ja vastutusstruktuuri, reeglistikku, testiaparaati jms, et näha, kas süsteem ikka toimib, usaldavad inimesed haridust.
Ühiskond usaldab koole, et need palkavad head õpetajad. Koolid usaldavad õpetajaid, et need on omandanud hea hariduse ja tahavad töötada ja areneda õpetajana, seetõttu antakse neile ka vabadus luua just selline klassiruum, mis on parim õppijale. Vanemad usaldavad õpetajate valikuid lastele parima õpikeskkonna loomisel. Õpetajad usaldavad oma õpilasi, et need töötavad ja õpivad õppimise enda pärast.
Õpilased usaldavad õpetajaid, et need annavad parimad ja tõhusaimad vahendid, et olla elus edukas. Ühiskond usaldab süsteemi ja austab haridust. Lihtne ja töötab!
Less is more
Vaata ka: http://fillingmymap.com/2015/04/15/11-ways-finlands-education-system-shows-us-that-less-is-more/