Muresid on lapsevanematel praegu palju: enda ja lähedaste tervis, töökaotuse korral majanduslik toimetulek, töö säilimise korral enese kodukontori ja laste hoidmise-õpetamise vahel jagamine. Kuidas selle kõigega toime tulla nii, et emal-isal emotsioonid üle keeks, lapse peale ei karjuks, teda ei alavääristaks, halvemal juhul talle laksu ei annaks või muul moel füüsiliselt ei karistaks?
Kui praegused lapsed kunagi täiskasvanuks saavad, siis ei mäleta nad 2020. aasta kevadet mitte konkreetse viiruse kontekstis, vaid selle järgi, kuidas nende pere end sel ajal tundis, kuidas suhtlus toimis, missugune oli peamine emotsioon koduses õhkkonnas. Sellest, kuidas vanemad praegu kriisiolukorras käituvad, õpivad lapsed ebakindlates olukordades käitumist kogu eluks.
Tarkvanem.ee annab nõu, kuidas keerulisel ajal lastele siiski toetav vanem olla.
1. Tehke lapsega koos päevaplaan. Arvestage nii lapse kui ka teiste pereliikmete vajaduste, ettepanekute ja võimetega. Hea päevaplaan aitab tasakaalustada mängimise ja kohustuste vahekorda, koosolemise ja endaga olemise, möllu ja vaikuse aega.
Seega võiks päevaplaan sisaldada:
- aega, millal tegelete, mängite ja õpite koos lapsega, ilma samal ajal midagi muud tegemata;
- aega, millal (eelkooliealine ja kooliealine) laps tegutseb iseseisvalt;
- aega, kui vanem saab endaga olla;
- aega, kui tehakse erinevaid majapidamistöid (toiduvalmistamine, koristamine jms), kuidas neid jagatakse ja missugune on laste panus;
- suuremate laste puhul nutiseadme ja ekraani vaba aeg (alternatiivid on audioraamatute, muinasjuttude, lugude kuulamine, mängimine jms);
- päevaplaanid võivad olla iga päev erinevad, arvestades pereliikmete erinevaid vajadusi.
2. Igapäevane füüsiline tegevus koos lapsega. Võimlemine ja koduste treeningkavade jälgimine aitab tasakaalu säilitada. Kordamööda võivad kõik pereliikmed teha koduse treeningkava või takistusraja.
3. Rääkige lapsega läbi, mis koos olles aitab hästi hakkama saada. Näiteks pereliikmetele oma aeg päeva jooksul, minasõnumite kasutamine jms.
4. Rääkige läbi, missugune on kindlalt lubamatu käitumine ja leppige kokku alternatiivid ja tagajärjed: näiteks pereliikmetele haiget tegemine. Alternatiiv – mis on lubatud tegevus, kui laps vihastab (karjub patja, rebib paberit, võtab rahunemise minutid jms).
5. Kasutage minasõnumeid ja võtke vastutus oma tunnete eest. Kui vanem ärritub, on see vanema ärritus. Lauses „Sa ei kuula mind ja ma lihtsalt pean sulle laksu andma“, teeb vanem lapse vastutavaks oma ärrituse ja abitusetunde eest. Parem lause oleks: „Ma olen selles olukorras ärritunud ja soovin, et see olukord lõppeks.“ Vastavalt vajadusele saab sisu loomulikult varieerida, kasutades: „Tunnen abitust ning soovin aja maha võtta ja rahuneda.“
6. Leidke iga päev endale aega, et täiskasvanuna oma tassi täita. Kahe vanema puhul nõuab see head vanemate vahelist koostööd. Üksikvanema puhul võib, olenevalt lapse vanusest ja vajadustest, võib abi olla ka 5–10-minutiliste pauside planeerimisest. Oluline on teha vahet tööaja ja isikliku aja vahel, ning neid mõlemaid endale võimaldada.
7. Mõelge läbi tegevused, mis aitavad teid, kui teil endal tunded üle keevad. Head on hingamisharjutused: sisse hingates loe neljani, välja hingates kaheksani, väike paus ja uus sissehingamine; distantsi võtmine koos hingamisega (kõndimine teise tuppa/kööki/aknast välja vaatamine jms).
8. Helistage, suhelge iga päev mõne toetava inimesega. Rääkige kellegagi, kes teid mõistab ja toetab ning rääkige oma võimalikest raskustest, ärevusest, ärritusest, mida eriolukord teile kaasa toob.
9. Ideaalset vanemat pole olemas ja vigu teha on normaalne. Tehtud vigu tuleb teadvustada ning nendest õppida. Süütunne ei aita parem vanem olla, pigem vastupidi.
10. Hoolitsege oma vaimse tervise ja psüühilise tasakaalu eest. Vajadusel saab lapse kasvatusküsimustes abi küsida lasteabi telefonil 116 111. Avatud on ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning 1247 kriisitelefon COVID-19 küsimustes ja psühholoogilise esmaabi pakkumiseks.
Milline teie pere päevakava praegu välja näeb?