Lapsevanematel tasub suhtuda ettevaatlikult abivahenditesse, mis ei lase imikul loomulikus tempos areneda.
Värsketel lapsevanematel läheb beebipoes kergesti silme eest kirjuks, sest nii palju on kõikvõimalikke abistavaid vahendeid – toole, trakse, kiike –, kuhu saab beebi veidikeseks sisse torgata, et käed saaks puhkust ja laps oleks mõnda aega rahulikult omaette, kirjutab Naine24.
Kuna vahendite valik on niivõrd lai ja nende kasutamine levinud, võib jääda mulje, et need on ka lapsele kasulikud. Ida-Tallinna keskhaigla füsioterapeut Maarja Säde on aga imikuid ravides tegelenud mitme juhtumiga, kus abivahendite liigne või liiga varajane kasutamine on mõjutanud kahjulikult lapse normaalset motoorset arengut.
Kõige sagedamini tekib Säde sõnul probleeme käimistooli kasutamisega, sest laps pannakse selle abil liiga varakult seisma ja utsitatakse käima.
Käimistool
Iga oskus omal ajal
«Lapsevanematel ei ole aimu, kui palju kahju võivad nad lapsele teha teda liiga vara käimistooli asetades,» nendib Säde. «Väga tihti kuulen lapsevanematelt, et lapsele ju nii väga meeldib seista! Ja tegelikult, ega ma selles väites üldse ei kahtlegi, sest lapse vaateväli on kõhuli asendis palju piiratum kui käimistoolis seistes. Lapsed on ju uudishimulikud maailmaavastajad. Aga kui me ei paku lapsele võimalust seista, siis on laps rahul ka oma eakohase asendi, kõhuli olemisega.»
Suurim mure käimistooli kasutamise juures seisneb füsioterapeudi selgitusel lapse liikumise piiramises (just see, mis vanematele meeldib, kui on vaja hetkeks millegi muuga tegeleda), sest imik ei saa kinnipanduna harjutada eakohaseid oskusi.
Pereteemalistes internetifoorumites võib sageli kohata väiteid, et mõni beebi jätabki roomamise või käputamise vahele ja areneb teistest justkui kiiremini. Säde sõnul on aga need oskused lapsele hädavajalikud arenguetapid, mis mängivad suurt osa nii lapse lihasjõu arendamises kui ka lülisamba, nägemise, tasakaalureaktsioonide ja emotsionaalsete oskuste arengus.
«Füsioterapeudina soovitan vältida igasugust atribuutikat, mis võib mõjutada lapse loomulikku arengut. Nende hulka kuuluvad Bumbo-iste, käimistool ja hüppepüksid,» toob Säde näiteks.
Bumbo-istet reklaamitakse kui lapse kehatüve toetavat ja arengut soodustavat vahendit. Seetõttu on Säde sõnul tekkinud lapsevanematel julgus asetada last sinna väga varakult.
«Minu praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus varakult on hakatud kasutama Bumbo-istet ja seetõttu keelduvad lapsed olemast kõhuli. Ka ei oska need lapsed iseseisvalt istuli laskuda ja püsti tõusta, seega jääb puudulikuks kehatüve rotatsioonide areng. Samuti on nendel lastel olnud probleeme kõndima õppimisega, sest laps ei taha teha midagi muud peale istumise.»
Bumbo-iste
Kukkumised teevad araks
Sagedane käimistooli ja hüppepükste kasutamine võib füsioterapeudi sõnul viia selleni, et beebi ei saa oma oskustest õigesti aru ega mõista tasakaalu hoida.
«See võib olla tõeliselt ohtlik!» hoiatab Säde. «Lapsel, kellel on lubatud kõndimist iseseisvalt, ilma abivahendita ja omas tempos harjutada, tekib taju ning arusaam, kuidas seda turvaliselt teha. Korduvalt katsetades tekib beebil oskus planeerida oma liigutusi, säilitada tasakaalu ja seeläbi tunnetab ta enda piire ning ka kukub vähem.»
Samuti tuleks kriitiliselt suhtuda lamamistooli. Füsioterapeudi sõnul muudab see rahulikuma iseloomuga lapse uute oskuste omandamisel veelgi passiivsemaks. Nii võivad tekkida probleemid pöörama õppimisel, sest laps ei saa lamamistoolis pööramisoskust treenida.
Lapsevanemad teavad, et mõnikord ei jää muud üle, kui tuleb laps sülest maha panna. Beebi tervisele on kõige parem, kui asetada ta siis lihtsalt puhtale põrandale.
Eraldi mure on ohutusega, sest Säde sõnul ei ole harvad juhtumid, kui lapsed käimistoolide ja Bumbo-istmetega ümber kukuvad. Trauma tagajärjel võib lapsel tekkida hirm asendi ees, mida ta alles õpib. Motoorses arengus mahajäämist on lihtne vältida, kui vanem ei ürita lapse eakohastest oskustest ette rutata.
«Minu soovitus oleks pigem ikkagi neid abivahendeid mitte kasutada. Lapsed on ju väga erinevad, nii ka nende arengutempo,» tuletab Säde meelde.
Füsioterapeut toonitab, et kindlasti ei saa kõiki motoorikaprobleeme lapsevanemate hingele panna, sest vahel on lapse arengu hilinemine tingitud näiteks aneemiast, B12-vitamiini puudulikkusest, neuroloogilistest või skeleti-lihassüsteemi probleemidest.
Soovitusi lapsevanemale
• Aseta beebi kõhuli juba varakult.
• Tee lapsega harjutusi roomamise ja käputamise soodustamiseks.
• Ära hoia last kodus tihti sundasendites (lamamistoolis, turvahällis, kandelinas jne). Motoorsete oskuste omandamiseks vajab laps liikumisvõimalust.
• Ära pane last tihti jalgadele, kui ta veel ise toe najal püsti ei tule. Vastasel juhul võib lapse jalgades suureneda sirutustoonus, mis muudab painutusliigutuse õppimise väga raskeks ning tal on raske ka roomata ja käpuli olla.
• Ära soeta käimistooli, hüppepükse ega muid seismist soodustavaid vahendeid.
Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla füsioterapeut Maarja Säde
Huggies ® Pants on supervenivad püksmähkmed, mis on mõeldud lastele, kes on just hakanud istuma, roomama ja kõndima.
Aktiivsete beebide turvalisuse eest kutsub hoolitsema Huggies Pants – püksmähkmed väikesteks ja suurteks mängudeks ja vallatusteks!
