Vastsündinud laps on meie jaoks avakosmos ja terve universum ... Imikut vaadates mõtleme tahes-tahtmata: alles teda polnud ja nüüd lebab ta meie ees - nii südantliigutav, pisike, imeline ja kaitsetu.
Esimesed päevad ja kuud on kahtlemata ühed ilusamad hetked vanema elus, kuid ka see oluline aeg on täis väljakutseid. Esmapilgul võib tunduda, et elu beebiga on lihtne ja rahulik - ta ju ainult magab ja sööb.
Siiski ei tohiks unustada, et selle kõigega kaasnevad sageli nutt ja magamata ööd, mis toovad noortele vanematele meeleheidet... Lisaks võib vastsündinud beebi elu mõnikord sarnaneda lõputu päevaga - kordame ju koguaeg samu toiminguid - toidame, vahetame mähet, jalutame, magame ja ring hakkab otsast peale.
Kuid sellel ühtlasel elutempol ja kõigi tegevuste kordamisel on ka oma võlu, peame lihtsalt õppima olema hetkes, kuigi see on kindlasti väga raske. Sellepärast peaksime igast väikesest tegevusest ja protsessist looma oma ainulaadse rituaali - siis sädeleb rutiin uute värvidega!
Me ei pane last lihtsalt rinnale, silmitsedes telefoni ekraani, vaid teeme seda tundega, vaatame oma lapsele silmadesse, mille sügavusse võime ära uppuda - kust sa tulid, beebi? Kuidas ma sulle meeldin? On äärmiselt oluline luua oma lapsega kontakt juba tema esimestest elupäevadest.
Kui hetkel sellised nõuanded ja ettepanekud ei põhjusta sulle muud kui ärritust, siis ühel hetkel saabub hetk, kui mõistad, et kõik pole nii hirmus, raske päev muutub jälle rõõmsaks ja nuttev beebi jääb lõpuks magama ning kingib sulle läbi une ingelliku naeratuse (ja las arstid väidavad, et see kõik on ainult teadvuseta näolihaste kokkutõmbumine). Küsi kõigilt kogenud emadelt, kelle lapsed on juba päris suureks kasvanud ja on ehk isegi pesast välja lennanud, nad vastavad sulle - kui oleks võimalus aega tagasi pöörata, veedaksid nad palju rohkem aega oma lastega. Praegu vaata lihtsalt neid, mängige koos, nautige igat hetke! Mõtle endale, erinevatele eluetappidele - pealtnäha muretul noorel pole otsa ega äärt, aga sulon käes juba ülikooli diplom, fotoalbum on täis mitte ainult sinu laste- ja koolipõlve pilte, vaid ka parimaid kaadreid pulmast, Ja siin ta on - sinu armas imearmas beebi, vaevumärgatavate juustega peas ja nii sügavate siniste silmadega.
Ilmselt kujutasid kõike ette üsna erinevalt: hoolikalt magav beebi, kes on selge graafiku kohaselt rinnale pandud, lebab vaikselt sinu kõrval, kui sa joogat teed, samuti on rahulikult kärus, samal ajal kui sa oma parima sõbraga kohvikus einestad, ei sega romantilisi õhtuid abikaasaga ja magab õndsat und pühapäevasel filmiõhtul.
Valus reaalsus aga purustab need unelmad: pisike "ripub" lõputult sinu rinnal, sa pole nädala aega saanud juukseid pesra, sööd köögis seistes hommikusööki alles hilisel pärastlõunal, kugistades kiiresti ülejäänud võileiva sisse, sa ei saa rääkida isegi oma sõbrannaga telefonis, sest laps nutab valjult ja abikaasa võtab väikelapse kussutamise teatepulga üle, kui sa 20 minutiks tukastad
See kõik võib kindlasti olla väga masendav, meeleheitlik ja hullumeelne! Kui unetud ööd venivad, sa kaotad söögiisu ja soovi välja minna, soovitame sul kiiresti pöörduda spetsialisti poole. Täna pakutakse noortele emadele erinevaid tugiteenuseid, ärge unustage perekonda ja sõpru – ära karda abi küsida!
Baby-blues´i ehk emamasendus on puhtalt füsioloogiline nähtus, mille põhjustavad hormonaalsed muutused kehas ja need väiksemad meeleolud mööduvad kahe kuni kolme nädala jooksul. See tuleb lihtsalt üle elada. Ära pinguta üle ja proovi puhata, kui laps magab (mitte ära küpseta kolmekäigulist õhtusööki, korista korterit, triigi riideid ega vaata telesaateid).
Aja jooksul loksub paika kindlam režiim, kuid ära arva, et beebi teeb alati kõike rangelt kella järgi, seda ei juhtu!
Vahepeal õpid vastsündinuga suhtlema - tunned ära nutmise erinevad varjud ja arvad ära selle põhjustanud vajadused: tundub, et on söögiaeg või on vaja ülevoolavat mähet vahetada?
Kas mähkmevahetus tundub pärast söötmist olevat vaid väike kõrvaltoiming? Kaugel sellest! Sellest saab üles ehitada terve loo, tõelise rituaali:
- Esiteks on tähtis beebile rääkida, mis toimuma hakkab ja talle mähet näidata. See tundub esialgu veidi ebaloomulik, aga sellest pole midagi, sest laps ei saa millestki aru. Aga usu meid, aja jooksul harjub beebi nende signaalidega ja teab, mida emme täpselt tegema hakkab. Enne mähkme vahetamise alustamist veendu, et sinu käed oleksid soojad ja õrnad!
- Beebi tuleb asetada mähkimislauale järk-järgult: esimesena puudutab pinda pepu, seejärel külg, õlad ja alles siis pea. Pane beebi ettevaatlikult selili. Ära unusta pidevalt beebile silma vaadata. Tee kõik liigutused küljelt küljele veeretamise kaudu, ära tõmba jalgu üles! Imikul on oluline tunda tuge - seepärast keera rätik või mähe kokku ja pane see pisikesele jalgade alla. Tal on nii palju mugavam!
- Pööra beebi ettevaatlikult küljele ja pane lahtikäiv mähe selja alla, seejärel keera laps tagasi ja aseta mähkme esiosa paika.
- Järgmine samm on mähkme kinnitamine takjapaelaga, pärast mida oleks hea kontrollida, kas oled mähkme liiga tihedalt kinnitanud - selleks piisab, kui pistad kaks sõrme imiku kõhu ja mähkme vahele. Kui seda õnnestub teha ilma rasksuteta, siis on ka lapsel mugav!
- Nüüd kontrolli lekete vältimiseks, kas kõik ääred on sirgelt - piki selga ja jalgade ümber. Valmis! Ülesanne täidetud ! Mähe on peal, laps on õnnelik, ema on õnnelik.
Jääb vaid õppida, kuidas mähet ära võtta! Selle ära võtmisel tee sama, mida tegid seda beebile pannes. Pane väikseke õrnade pöörete abil küljele ja alles siis selili. Ei ühtegi äkilist liigutust - kõik on sujuv ja elastne. Ära muretse, kui kõik ei juhtu nii, nagu kirjutatud, elul on oma stsenaarium!
Varsti oskad kõiki neid liigutusi iseenesest teha ja mähkmete vahetus toimub automaatselt. Kuid me tahame hoiatada selle äärmuslikkuse eest - sa ei tohiks beebiga suhelda nagu "masinas".
Pööra tähelepanu igale hetkele, ole selles protsessis ja näed - elu vastsündinuga ei tundu enam hall ja üksluine! Äre muretsege, kui kõik ei juhtu nii, nagu on kirjutatud, elul on alati oma stsenaarium!
Nautige igat hetke, milles ka Huggies® on alati teie kõrval!
