Mida on vaja teada perioodist, mil beebi hakkab roomama, käputama ja kõndima?

Mida on vaja teada perioodist, mil beebi hakkab roomama, käputama ja kõndima?

25. Apr 19:18 Huggies Huggies

Väikelapse elu teine poolaasta: ta õpib roomama, istuma ja püsti tõusma. Millele tuleb sel ajal tähelepanu pöörata?

Esimesed märgid selle kohta, et Su laps on valmis käputama, on järgmised: ta tõuseb kätele toetudes käpukile ja kõigutab end edasi-tagasi, justkui hüppeks valmistudes. 

Need esimesed märgid võivad kesta mitu nädalat. Lapse jaoks on see suur pingutus, sest ta peab õppima koordineerima käte ja jalgade tööd, tunnetama kätes ja õlgades peituvat jõudu ning hoidma oma kehamassi tasakaalus.

Kiire roomaja

Laps roomab neljakäpukil õigesti, kui ta hoiab selja sirge ning asetab vaheldumisi ette kord parema, kord vasaku käe. Sellised sümmeetrilised liigutused arendavad lapse keha kõige paremini ja valmistavad teda edasiseks eluks ette. Oluline on, et abaluud asetseksid sümmeetriliselt, sest see aitab tugevdada lülisammast ja kujundada õiget rühti, tänu millele istub laps edaspidi sirge seljaga, õlad taga.

Väike partisan

Partisani stiiliks nimetatakse liikumisviisi, mille puhul laps roomab mööda maad edasi, kuid ei tõsta veel kõhtu maast üles. Enamasti tõmbab laps end sel viisil edasi, hoides üht jalga sirgena ja kõverdades teist.

Kõige parem oleks, kui laps kõverdaks roomamise ajal mõlemat jalga kordamööda, kuid tavaliselt on lapse üks käsi küünarnukist pinges ja jalg välja sirutatud, mille tõttu on üks puus pinges ja teine lõdvestunud. Paraku ei tugevda selline asend õlavöödet, kuid laps tunneb suurt heameelt juba ainuüksi sellest, et ta üldse edasi liigub. Vanemate ülesanne selles arenguetapis on panna lapse teele takistusi, mida ületades peab ta oma keha kergitama.

Vaata, ma veeren!

Eksperdid leiavad, et lapsed rullivad end edasi juhul, kui nad muud teha ei oska. Lapsel on palju energiat ja ta tahab uusi asju õppida. Järjekindel rullimine näitab seda, et ta ei suuda neljakäpukile tõusta, enamasti põhjusel, et käed on veel nõrgad. Me võime lubada lapsel end mööda maad edasi rullida, kuid ta peab omandama ka muud oskused, sest rullimine ei tugevda lihaseid, vaid täidab vaid ühest punktist teise jõudmise eesmärki.

Krabid ja teised imeloomad

Kui laps roomab edasi ebasümmeetriliselt nagu krabi või liigub sootuks külg ees, siis tähendab see seda, et üks kehapool on tugevam, ja laps ei rooma, vaid lihtsalt liigub edasi. On võimalik, et tuleks pöörduda füsioterapeudi poole, sest laps peaks liigutama roomamisel vaheldumisi vasakut ja paremat kätt ning paremat ja vasakut jalga.

Roomamine? Tänan, ei, ma hakkan kohe kõndima!

Paljud vanemad teatavad uhkusega: „Minu laps hakkas roomamise asemel kohe kõndima“. Kuid sellisel juhul võib lapsel jääda vahele üks väga oluline arenguetapp: ta ei suuda füüsiliselt tõusta neljakäpakile, vaid tõuseb toe najal põlvedele ja sealt edasi jalgadele. Vanemad on õnnelikud – „Vaadake, minu laps seisab!“ –, kuid vahele jäänud roomamisetapi tõttu on seljalihased jäänud nõrgaks. Sellisel juhul võib laps kippuda oma esimesi samme tehes kukkuma, sest ta ei suuda tasakaalu hoida. Käed ja õlad ei ole veel piisavalt tugevad ja pea on veel kehast raskem. Just sel põhjusel ongi vaja tugevdada õlavöödet, et lihased suudaksid toetada lapse pead ja lülisammast, kui laps istub või seisab.

Iga uue oskuse õppimine on suur samm lapse arengus ja meie ülesanne on teda sellel teekonnal toetada, mitte ergutada teda tegema midagi, milleks ta veel valmis ei ole. Koordineeritud roomamine on üks esimesi olulisi liikumisviise inimese arengus ja oleks väga hea, kui laps seda etappi vahele ei jätaks.

Miks on oluline, et ümbritsev keskkond oleks arengut toetav?

Lapsed jätavad sageli roomamisetapi vahele ja hakkavad varakult jalgadele tõusma ebasobivalt kujundatud keskkonna tõttu. Kui vaatame traditsioonilisi kortereid, siis näeme seal peamiselt kaht tasandit: põrand ja diivan. See tähendab, et puudub vahepealne tasand, mis sobiks käpuli liikuvale lapsele. Tavaliselt käputab laps põrandal, täiskasvanud aga istuvad diivanil ja vaatavad televiisorit. Kui proovid heita põrandale ja vaatad üles, siis näed, et diivanil lebavad mitmesugused esemed, nagu pult, telefon või võtmed, mida täiskasvanud sageli kätte võtavad, köites sellega lapse tähelepanu. Uudishimulik laps roomab diivani juurde ja upitab end käte abil üles. Kuid see ei tähenda, et ta on valmis käima või seisma, vaid annab tunnistust sellest, et ta on motiveeritud end püsti ajama, et näha kõrgemale tasandile.

Selle asemel et rõõmustada lapse püüdluste üle end jalule ajada, peaksid vanemad looma lapsele eri kõrguse ja mõõtmetega takistusi, millele laps saab peale ja seejärel uuesti maha roomata.

Kuidas luua sobiv takistusrada ja mänguala?

Kui laps juba roomab, siis ei pea takistused olema kuigi kõrged, et laps saaks need ületada. Esemed võiksid olla eri kõrgusega, et lapsel oleks võimalik roomata nii üles kui ka alla. Nii õpib ta laskuma madalamale tasapinnale, mis on samuti väga oluline. Samuti õpib laps tasakaalu hoidma ja muutub julgemaks. Takistusraja läbimine:

•   toetab õiget kehalist arengut;

•   aitab arendada loomingulist ja loogilist mõtlemist;

•   treenib tasakaalu;

•   aitab arendada ruumilist, vormilist ja värvitaju.

Mänguala peab piirama

Lapse mänguala kujundamisel tasub meeles pidada seda, et mänguala on soovitatav piirata. Selleks võib näiteks kasutada tumbasid või kott-toole. Kui lapsel tekib nende vastu huvi ja ta asub innukalt nende peale roomama, lase tal endal nende pealt ka maha roomata ning ära karda, et ta endale haiget teeb.

„Roomamine mängib lapse arengus väga olulist rolli ja oleks hea, kui see etapp vahele ei jääks. Seepärast kinnitan vanematele alati, et kõik lapsed hakkavad roomama, see sõltub lihtsalt roomamist soodustava keskkonna loomisest,“ jagab oma kogemusi füsioterapeut Klaudia Hela.

Lapse aktiivsuse suurenedes pööra rohkem tähelepanu tema mugavusele 

See kehtib ka sobivate mähkmete ja riiete valiku puhul. Mis juhtub lapsega, kui ta hakkab istuma, keerutama, roomama? Sageli takerdub ta omaenda riietesse ja mähe kipub viltu vajuma. Vanemad peaksid lapse sellel arenguetapil valima talle mugavad ja praktilised riided. Vale mähe võib samuti aktiivse mudilase toimetusi segada. Kõik see, mis veel hiljuti sobis lamava beebi jaoks, võib nüüd hakata kokku rulluma ja läbi laskma. On aeg võtta kasutusele teistsugused mähkmed, mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks lapse aktiivse arengu etapil. 

Aktiivse arengu etapil vajab laps mähkmeid, mis tagavad mugavuse, kuivuse ja liikumisvabaduse!

Näiteks Huggies® Pants püksmähkmed poistele ja tüdrukutele on kaetud unikaalse kihiga, mis juhib niiskuse sinna, kuhu vaja, et lapsel, olenemata soost, oleks mugav, ja vedelik ei valguks laiali. Lisaks on Huggies® Pantsi püksmähkmetel palju muid eeliseid.

Need tagavad liikumisvabaduse: laps saab muretult maailma avastada, sest Huggies® Pants mähkmed sobituvad elastselt ümber beebi kasvava keha ega avalda ebamugavat survet!

Mähkmete eriline imav kiht tõmbab niiskuse kiiresti endasse, jättes beebi naha kuivaks nii päeval kui ka öösel.

Uutel Huggies® Pants mähkmetel on ka niiskusindikaator.

Mähkmed on valmistatud pehmest mikropoorsest materjalist, mis laseb beebi nahal hingata.

Uusi Huggies® Pants mähkmeid on sama lihtne jalga panna nagu tavalisi aluspükse, mähkmete ära võtmiseks tuleb avada külgedel olevad kinnitused. 

Lapsevanemad hindavad kindlasti mähkmete ära viskamise mugavust – mähe tuleb lihtsalt kokku keerata ja mähkme tagaosas oleva eraldi kleeperibaga kinnitada.

Pehme kummipael jalaosas annab topeltkaitse lekete eest.

 Soovitused püksmähkmete vahetamiseks

Liikuvat last on kõige parem riietada põrandal. Mähkmevahetuse ajal soovitame temaga rääkida. Enne kui asud lapse mähkmeid või riideid vahetama, anna talle teada, mida kavatsed tegema hakata ja paku talle võimalust protsessis osaleda – see arendab tema enesekindlust. 

– Mis sa arvad, kui vahetame mähkme ära?

– Aeg on riideid vahetada, kas valid ise endale uue bodi?

– Vaata, kui armsad sokid me sulle jalga paneme! ... Kas tahad teisi? Milliseid? Näita!

Hoia last nii, et tal oleks mugav. Näoga enda suunas või vastupidi. Toetades last kõhu pealt, võta tal kaenla alt kinni ja lase ümbrust uurida ning välja valitud riideid ja mähkmeid silmitseda. Selles asendis saab lapsel lihtsasti püksid jalast võtta.

– Üks jalg, teine jalg. Vaata, mis need on? Sinu püksid!

Seejärel ava nööbid, pööra laps ümber, tõmba särk või bodi üle selja ära, püüdes lapse nägu mitte riivata. 

Laps on nüüd lahti riietatud ja mähkmevahetuseks valmis. Vastsündinu jaoks on kõige mugavamad mähkmed need, mis kinnituvad külje pealt. Aga kui laps juba roomab, tasub kasutusele võtta püksmähkmed.

Kui laps on saanud 6–8-kuuseks ning oskab juba istuda ja toe najal püsti tõusta, on õige aeg õpetada talle mähkmevahetust istudes. Pane laps toolile istuma ja kükita tema ette. Ole enesekindel – laps saab väga hästi aru, mida tegema hakkad ja lülitub aktiivselt protsessi! 

– Püksid ära ja istuma! Nüüd tõsta üks jalg, pista läbi ... siis teine. Näed, mähkmed ongi jalas!

Roomamise selgeks saanud beebi muutub passiivsest jälgijast aktiiveks maailmaavastajaks. Roomamine on oluline etapp esimeste sammudeni viival teekonnal, kuid enne peab laps õppima püsti tõusma. Vanemate ülesanne on tagada lapse arenguks sobivad tingimused!