Märjas voodis ärkamise juures pole mitte midagi meeldivat, niisiis pole mingisugust põhjust lihtsalt oodata, kuni laps enureesist välja kasvab. Häbi, alaväärsuskompleksid ja eraldatuse tunne on enureesi puhul väga tavalised ning lapsed tunnevad tihti, et on oma voodimärgamise murega maailmas üksi. Lapsed püüavad teeselda, nagu juhtunut poleks olnud, eitavad lähedaste ees voodimärgamist ning väldivad väljaspool kodu ööbimist. Andes lapsele mõista, et saad aru, mida ta läbi elama peab, saad häbitundeid ja ebakindlust leevendada.
Räägi sellest
Sa võid täiesti kindel olla, et voodimärgamine varem või hiljem lõppeb ning laps jääb öösiti kuivaks. Enureesi tagamaade teadmine ja mõistmine võivad aidata nii sinul kui lapsel probleemiga toime tulla. Püüa lapse tunnete suhtes avatud ja tähelepanelik olla, kuula teda ning ole tema mõtete ja tunnete suhtes mõistev. Jaga temaga olulist informatsiooni. Vabalt ja avatult enureesist rääkimine teeb sinu lapse elu palju kergemaks.
Julgusta last
Enurees võib last ka üldisemas plaanis mõjutada ja mõnikord võib see põhjustada madalat enesehinnangut. Anna lapsele mõista, et see ei ole tema süü ning et sa oled tema jaoks alati olemas. Sa võid last julgustada negatiivseid tundeid ennetades ja vältides ning usaldust kasvatades. See on eriti oluline nendel perioodidel, kui iseseisvus ja enesekindlus on lapse arengule vajalikud. Voodimärgamine ei ole ebatavaline ja toetavast lapsevanemast võib lapsele probleemi seljatamisel tohutult abi olla.
Ära vaata tagasi
Aita lapsel mõista, et enurees ei ole suur probleem ja et see on vaid üks osa suureks kasvamise protsessist. Kui probleem viib madala enesehinnanguni ja mõjutab lapse elu teisigi valdkondi, on tähtis sellest avalikult rääkida. Ole alati optimistlik – sinu usk helgemasse tulevikku kandub üle ka lapsele. Sa saad last alati rahustada ja julgustada teadmisega, et väga paljudel teistel lastel on sama probleem.
Kõige tähtsam on lapsele mõista anda, et sa ei ole pahane ega pettunud. Situatsioon võib oluliselt halveneda, kui laps arvab, et sa oled vihane: nii võib laps sinu eest öiseid õnnetusi varjama hakata. See tähendab sinu jaoks oluliselt suuremaid probleeme ja nii satute negatiivsele allakäigutrepile. Proovi lapse tunnete suhtes tähelepanelik olla ning kuula ta mured ning mõtted alati hoolega ära.
Tegevused, millest võib abi olla
Kõik lapsevanemad tegelevad probleemiga endale mugavaimal viisil. Mõned üritavad probleemi ignoreerida ning oodata, kuni laps enureesist välja kasvab – teised vihastavad ja karistavad last, mis võib probleemi pikemas perspektiivis hoopis süvendada. Parim viis last aidata on teda iga väiksemagi edusammu eest tunnustada ning talle kogu protsessi vältel alati toeks olla.
Preemiad – hea ja halb
- Kui sa lähed premeerimise teed, pead mõistma, et alguses võivad kuivade ööde vahelised vahed venida väga pikaks. Kui last premeeritakse harva, väheneb motivatsioon ja see võib lapse tahtejõule pingutada halvasti mõjuda.
- Preemiad peavad olema väikesed, kuid siiski lapsele meeldivad
- Leppige kokku selgesti piiritletavates eesmärkides ja töötavates meetodites
- Näiteks võib laps panna märjad voodiriided ühte kindlasse kohta või aidata voodipesu vahetada. Seejärel saab laps kokku lepitud abi eest väikese preemia. Edusammud on tõenäolisemad esinema, kui last premeeritakse pigem teguviiside kui lõpptulemuste eest.
Lase lapsel juhtida
Kui sa annad lapsele võimaluse voodimärgamise nõiaringist ise välja astuda, võib ta end iseseisvamana tunda. Sa võid näiteks:
- Luua magamaminekule eelneva potilkäimise rutiini ning veenduda, et laps ei jooks õhtuti liiga palju.
- Kasutada Huggies Drynites® ööpükse, mille imav toime aitab lapsel end terve öö kuivalt ja turvaliselt tunda.
- Paigaldada alarmaparaadi, mis äratab lapse üles, kui õnnetus on juhtunud.
Kas teie lastel on voodisse pissimisega probleeme olnud? Mis aitas teil probleemiga toime tulla?
