Nelja lapse ema ja loomuliku sünnituse õpetaja, californialanna Sarah Clark leiab, et emaks olemine iseenesest on väga sarnane sünnituse protsessile.
Sünnitus koosneb järgmistest osadest:
Alguses on valud veel nõrgad, jõudu piisavalt ja tulevane ema on erutatud, sest kohtub varsti oma armsa lapsega ja saab teda viimaks hoida ja kaisutada.
Siis lähevad valud üha tugevamaks ja ema peab rasket ning tõsist tööd tegema.
Üleminekuperioodil on kõik väga kiire ja valus, emotsioonid on ülevoolavad ja naine võib tunda soovi alla anda - enam ei suuda.
Presside perioodil tunneb naine aga viimaks magusat kergendust: töö on raske, kuid auhind on lähedal ja äärmiselt hinnaline.
Clark näeb hilisemas laste kasvatamise töös täpselt samasuguseid etappe ja emotsioone. Ka emaduse esimesed päevad on täis erutust ja rõõmu iga pisikese edusammu üle.
Siis algab igapäevaelu väikelapsega, tema üha kasvavate vajaduste pidev rahuldamine, jonnieast tingitud frustratsioon..
Nagu valu teeb edasiareng sünnituses - emakakaela järk-järguline avanemine -, kaasneb ka emadusega pidev füüsiline valu. Gaasid, hammaste tulek, kõndima õppimine ja kukkumine..
Nagu sünnitus lõppeb pressimisega, on ka emadus üks suur piiride pressimine: "Emaks olemine on kõige raskem töö mida ma olen kunagi teinud. See on mind põlvili surunud, näidanud mulle mu inimlikkust, mu puuduseid, on pannud mind soovima alla anda. Ja sellest hoolimata armastan ma nii sünnitust kui ka emadust. Emaks olemine on mu kõige vägevam tegu, see on mulle õpetanud milleks ma tegelikult võimeline olen," kirjutab Sarah Clark.
Allikas: mothering.com
Kas oled Sarah Clarkiga nõus ja näed sünnituse etappe kui ettevalmistumist emaduseks?
kui nii mõelda, siis jah see on päris õige tegelt