Laste riided hakkavad väikseks jääma. Hambaarsti aeg tuleb broneerida. Reedel on lasteaias pidu, on vaja midagi kaasa võtta. Külmkapis hakkab piim otsa saama ja järgmisel nädalal on lapsel sõbra sünnipäev.
Need on väikesed asjad, mis eraldi võttes ei tundu kuigi koormavad. Kuid kui kõik need meelespidamised, planeerimised ja otsustamised langevad pidevalt ühe inimese õlgadele, võib tulemuseks olla väsimus, mille põhjust on keeruline isegi selgitada.
Seda nimetatakse vaimseks koormuseks ehk mental load'iks.
Nähtamatu töö, mis ei saa kunagi otsa
Koduste ülesannete jagamisest rääkides keskendutakse tavaliselt sellele, kes teeb süüa, peseb nõusid, toob lapse lasteaiast koju või viib prügi välja.
Aga igale nähtavale tegevusele eelneb sageli hulk nähtamatut tööd.
Keegi peab märkama, et lapse talvesaapad on väikseks jäänud, uurima uusi võimalusi, võrdlema hindu ja lõpuks ostu korraldama. Keegi peab teadma, millal lõpeb lapse ravimi varu või millal on järgmine lastevanemate koosolek.
Kodune koormus ei seisne ainult tegevuste elluviimises, vaid ka vastutuses selle eest, et vajalikud tegevused üldse pähe tuleksid ja planeeritud saaksid. Erinevalt pesumasinatäiest riietest ei saa seda tööd kunagi päriselt lõpetatuks lugeda, sest see keerleb koduse elu eest vastutava täiskasvanu peas taustal justkui ööpäevaringselt ja tekitab olulist vaimset koormust, mis omakorda viib ka vaimse väsimuse ja läbipõlemiseni.
„Aga sa oleksid võinud ju öelda!“
Paljudes peredes tekib tuttav olukord: üks vanem tunneb, et peab kõige eest vastutama, teine aga kinnitab, et on alati valmis aitama, kui talle ainult öeldakse, mida teha.
Esmapilgul tundub see mõistlik lahendus. Tegelikult jääb aga kogu valvel olemise, mõtlemise, märkamise ja korraldamise vastutus endiselt ühe inimese kanda.
Kui üks vanem peab pidevalt ülesandeid märkama, jagama ja nende täitmist kontrollima, on ta sisuliselt pere projektijuht.
Võrdsem vastutuse jagamine tähendab midagi enamat kui kodutööde nimekirja pooleks tegemine. See tähendab, et mõlemad täiskasvanud märkavad ise, mida on vaja teha, ja vastutavad oma ülesannete eest algusest lõpuni.
Miks on raske lihtsalt puhata?
Vaimse koormuse üks keerulisemaid külgi on see, et see ei kao tingimata koos füüsilise töö lõppemisega.
Ema võib istuda diivanil, kuid samal ajal mõelda, mida homme süüa teha, kas lapsel on trenniriided pestud ja millal tuleb kooli ekskursiooni eest tasuda. Ema silmad võivad vaadata televiisorit, aga samal ajal jäävad taustal silma ka pesemata kardinad või pigistavad lasteaiasandaalid.
Väliselt on tegemist puhkehetkega, kuid mõtted tegelevad endiselt kohustustega.
Pidev vajadus midagi meeles pidada ja ette planeerida võib suurendada stressi ning muuta väljalülitumise keeruliseks. See ei tähenda siiski, et iga väsimuse põhjuseks oleks vaimne koormus. Oma osa võivad mängida ka unepuudus, tervisemured ja muud elutingimused.
Kuidas nähtamatut koormust vähendada?
Esimene samm on muuta nähtamatu töö nähtavaks.
Selleks võib näiteks ühe nädala jooksul kirja panna kõik pereelu korraldamisega seotud tegevused. Mitte ainult koristamise ja söögitegemise, lasteaias ja prügimajas käigud, vaid ka märkamised, meeldetuletused, planeerimise, suhtlemise ning otsuste langetamise.
Seejärel tasub partneriga arutada, kuidas vastutust jagada.
Oluline on jagada terviklikke vastutusvaldkondi. Näiteks kui üks vanem vastutab lapse huvitegevuse eest, tähendab see nii huvialade valiku ja lapse soovidega kursis olemist, sobivate tegevuste valimist, ajakava jälgimist, varustuse hankimist, märkamist, kui midagi on puudu või kulunud, vajalike maksete tegemist jms.
Abi võib olla ka ühisest perekalendrist, korduvatest ostunimekirjadest ja kindlatest rutiinidest, mis vähendavad vajadust kõike peas hoida.
Kõige tähtsam on aga loobuda eeldusest, et üks inimene peab kogu pereelu korraldamist juhtima.
Kõik ei pea olema täiuslik
Mõnikord suurendame oma koormust ka ise, seades endale väga kõrgeid ootusi.
Kas lapse sünnipäeval peavad olema isevalmistatud kaunistused? Kas igaks lasteaiapeoks on vaja midagi erilist küpsetada? Kas kodu peab olema kogu aeg laitmatult korras?
Kõik need tegevused võivad pakkuda rõõmu, kuid need ei pea olema kohustused.
Vahel võib sünnipäevatordi poest osta, õhtusöögiks võileibu teha või koristamise järgmisesse päeva jätta.
Pereelu ei pea olema täiuslikult korraldatud, et see oleks hea.
Ema ei pea kõike meeles pidama
Vaimne koormus ei puuduta ainult emasid. Seda võivad kogeda kõik, kes vastutavad suure osa pere igapäevaelu korraldamise eest. Kuid paljudes peredes langeb see vastutus endiselt ebaproportsionaalselt emadele.
Probleemi lahendus ei ole tingimata parem ajaplaneerimine või veel üks rakendus telefonis. Mõnikord on vaja hoopis ümber mõelda, kelle ülesanne on üldse kõiki neid asju meeles pidada.
Sest puhkus ei tähenda ainult seda, et inimene saab korraks diivanile istuda. Päriselt puhata saab siis, kui ei pea samal ajal mõtlema kõigele sellele, mis veel tegemist ootab.
