Vaktsineerimistest keeldumise kontekstis tekib lapsevanematel loogiline mure - kas see kujutab laste jaoks ohtu? Emmede Klubi pöördus selle küsimusega Haiguste Ennetamise ja Tõrje nakkushaiguste riskianalüüsi ja ennetamise osakonna direktori Juri Perevoscikovs poole.
Nagu tunnustatud spetsialist ütleb, toimib praegu see, et enamik lapsi on siiski vaktsineeritud. Vaktsineerimata lapsi otseselt ei ohusta, sest risk haigusesse haigestuda on väga väike, aga see on siiski võimalik.
Samal ajal rõhutab ta, et kogu idee ohust, on vale teooria tasandil. Me näeme, et haigused, mille vastu vaktsineeritakse, praktiliselt ei esinegi, aga mida rohkem on viimasel ajal olnud lapsi, keda ei vaktsineerita, see tendents tõuseb.
Kui igal aastal jääb umbes tuhat last vaktsineerimata, kasvab vaktsineerimata laste arv oluliselt. Lapsi, kes on infektsioonidele vastuvõtlikud, on 5 aasta pärast juba 5000 jne..
Kui vaktsineerimata laste arv ületab teatud kriitilise piiri, võib haigus jälle levima hakata ja esimene vaktsineerimata laps haigestub. Vahel juhtub, et haigus tekib siis, kui inimene on juba täiskasvanud ja asi on palju tõsisem.
Nii, nagu näitab teiste riikide kogemus, kus vaktsineerimiste arv väheneb, esineb hiljem hiiglaslikke haiguspuhanguid.
Näiteks 2010a esines WHO Euroopa piirkonnas poliomüeliidi infektsiooni tulemusel 500 registreeritud haigusjuhtu ja 40 surmajuhtumit ja ellujäänud on ülejäänud elu halvatud. Ja lisaks veel leetrite puhang Bulgaarias mõned aastad tagasi, kus nakatunute arv ulatus 24 000ni.
Need puhangud näitavad, et inimesed on vastuvõtlikud nendele haigustele ja isegi kui "vanad" haigused nagu lastehalvatus, difteeria jne on praktiliselt kadunud, võivad need tagasi tulla.
Hetkel on olukord piisavalt stabiilne, sest enamik inimesi on vaktsineeritud ja oht nakkusele on suhteliselt väike. Kuid on raske ennustada, mis võib juhtuda homme või ülehomme. Kui vaktsineerituid on vähem, võivad need haigused tagasi tulla.
Kõiki haiguseid on kergem ennetada kui ravida!
Emmede Klubi
