Esimese eluaasta jooksul areneb beebi kiiremini kui ühelgi järgmisel eluetapil. Väikese inimese aju loob iga minut uusi ühendusi, õpib maailma tunnetama ning talletab kogemusi. See kõik toob kaasa muutusi tema käitumises ja oskustes. Artiklis selgitame, millised arenguhüpped toimuvad beebi esimesel eluaastal ja kuidas nendega toime tulla.
Miks arenguhüpped toimuvad?
Beebi aju areneb väga kiiresti.Tema närvisüsteem loob miljardeid neuronühendusi, kuid vaid osad neist kinnistuvad – need, mida laps korduvalt kasutab. Arenguhüpe tekib, kui aju loob uue võimekusvaldkonna, näiteks koordinatsiooni areng, laps õpib mõistma seoseid ning siis, kui areneb kehatunnetus, ruumitaju või suhtlemisoskus. Arenguhüpped ei toimu kõigil lastel täpselt samal ajal. Iga beebi areng on erinev ja isegi ühe pere lapsed võivad areneda täiesti erineva rütmiga.
0–2. kuu - kohanemine ja esimesed sidemed
Esimesed nädalad on lapse jaoks kohanemisperiood. Ta tuleb välja maailma, mis on palju valjem, külmem ja heledam kui emaüsas. Selles vanuses õpivad lapsed ära tundma ema häält, lõhna ja puudutust. Samuti õpivad nad, kuidas rahuneda rinna, süles olemise või tuttava häälega. Arenguhüppele viitavad lühikesed ahutusehood, äkilisemad ehmatused ja rohkem sülesolekuvajadust. Sel ajal vajavad beebid rohkem nahk-naha kontakti, rahulikke rutiine ja sensoorse ülekoormuse vähendamist ehk vähem valgust ja müra.
2.–3. kuu - sotsiaalse maailma avastamine
Teine märgatav arenguhüpe on sotsiaalse suhtluse algus. Beebil tekib päris naeratus, mis on suunatud inimestele, ta häälitseb ja laliseb ning lihastoonus on juba tugevam ja ta suudab lühikest aega juba ise pead hoida. Beebi jälgib ema silmadega, otsib silmkontakti ja rõõmustab suheldes. Sel ajal võib beebi tahta rohkem mängida ja lalinaga vastata, samas ka kergemini üleväsida.
4.–5. kuu - puudutuste ja piltide maailm
Algab sensoorne avastamine - esemed jõuavad kindla haaramisega kätte, beebi pöörab pead tuttava hääle poole, beebi hakkab vaikselt proovima end keerata seljalt kõhule, kõik asjad pannakse suhu. Beebi võib olla sel ajal elevil, kuid ka virilam, kuna tahab pidevalt avastada. Lapsele tasub anda lihtsaid mänguasju, näiteks krabiseb riie, pehme pall, kodu tasub muuta võimalikult beebisõbralikuks ja lasta lapsel palju põrandal mängida.
6. kuu - motoorne läbimurre
Kuuenda kuu paiku hakkavad lapsed mõistma ruumi ja keha vahelist seost. Nad hakkavad end keerama nii seljalt kõhuli kui ka vastupidi. Samuti hakkavad nad harjutama ise istumist, neil on ka parem koordinatsioon. Mänguasju hakkavad nad uudistama kahe käega. Selle arenguhüppega võib kaasneda sage öine ärkamine, suurem kaisutamisvajadus või ärevus võõraste suhtes.
7.–8. kuu - liikumine avab maailma
Beebi hakkab liikuma kas roomates, libisedes või pöörlevate liigutustega. Samuti hakkab ta tundma ära oma nime ning topib, tirib ja raputab asju sihipäraselt. Beebi otsib uusi kohti, kuhu minna. Beebi võib sel perioodil rohkem lähedust otsida. See on loomulik, sest tema kiindumussuhe süveneb.
9.–10. kuu - mõtlemine muutub tähenduslikuks
Selles vanuses tekivad mitmed põhjus-tagajärg arusaamad. Beebi hakkab toe najal püsti tõusma, kasutab lihtsaid žeste, näiteks plaksutamine, lehvitamine ja näitamine. Samuti hakkavad beebid täiskasvanuid matkima, näiteks telefoniga rääkima ja kaste täitma asjadega. Sel ajal võib lastel esineda lühiajalist unetsükli muutust ning isseisvuse ja läheduse vaheldumist.
11.–12. kuu - sõnad, sammud ja sihipärane tegutsemine
Esimese eluaasta lõpuks on beebi maailm tohutult avardunud. Selles vanuses hakkavad lapsed ütlema esimese arusaadavaid sõnu, teevad iseseisvaid samme ning püüavad probleeme lahendada, kuidas kappe avada ning midagi kätte saada. Samuti suhtlevad lapsed aktiivselt kehakeele ja häälitsustega, näitavad emotsioone ning reageerivad juhistele.
Kuidas aru saada, et laps areneb hästi?
- Loomulik uudishimu - kui laps jälgib, uurib, reageerib ja otsib kontakti, on see hea näitaja edukast arengust.
- Oskused tekivad järk-järgult, mitte graafiku järgi - oluline on, et laps teeb tasapisi edusamme, mitte see, kas ta teeb midagi täpselt teatud päeval või kuul.
- Emotsioonide väljendamine on julge tunnus - beebi, kes näitab rõõmu, rahulolematust, üllatust või rahuneb vanema toel, areneb loomulikult.
- Tagasilangused pärast saavutusi on normaalsed - sageli juhtub, et kui beebi oskab midagi uut, siis nädala jooksul ei tee seda üldse, lõpuks hakkab uuesti ja veelgi paremini tegema sama asja. See on osa ajutisest reorganiseerimisest ajus.
Millal tasub spetsialistiga nõu pidada?
Enamasti on arenguga kõik korras isegi siis, kui lapse tempo erineb teistest. Spetsialisti poole peaks pöörduma, kui:
- beebi ei loo silmsidet ega reageeri helidele,
- üks kehapool tundub oluliselt nõrgem või liikumine on väga asümmeetriline,
- laps on pidevalt ebatavaliselt loid või rahutu,
- vanemat painab sisetunne, et midagi on valesti.
Kuidas vanem saab arenguhüpetel last toetada?
- Paku turvatunnet - sage sülesolemine, reageerimine lapse vajadustele ja rahulik kohalolu aitavad beebil keerulisi perioode kergemini üle elada.
- Loo rutiin, aga ole paindlik - arenguhüpetega võib kaasneda ajutine unetsükli muutus. See ei tähenda, et rutiin ei tööta, vaid et laps vajab korraks teistsugust lähenemist.
- Julgusta avastamist - põrandal mängimine, turvaline keskkond ja lihtsad mänguasjad toetavad arengut paremini kui keerukad tarvikud.
- Jälgi last, mitte tabelit - kõige olulisem on jälgida oma last – tema huve ja vajadusi. Arengu kontrollnimekirjad on abiks, kuid lapsed ei kasva graafiku järgi.
