"Raseduse ja sünnitusega tegeleva arstina olen ma lugematule arvule patsientidele andnud nõu imetamise kasutegurite kohta. Kuid ma imetasin oma tütart Safiyat vaid ühe kuu ja oma poega Haiderit vaid ühe nädala. Ma olen imetamises läbikukkuja," kirjutab naistearst Maliha Sayla.
Pärast kerget rasedust ja sünnitust ei suutnud Maliha oma tütre imetamist ära oodata. Tütrel ei õnnestunud esiti õige imemisvõte, kuid Maliha teadis paremini kui meelt heita - ta pani lapse ikkagi iga kahe tunni tagant rinnale ja üritas, kuni laps viimaks uinus. Kui rinnaga toitmine hoolimata naise laiast teadmistepagasist imetamise alal ikkagi ei õnnestunud, pidi Maliha leppima sellega, et lapsele tuleb pakkuda väljapumbatud rinnapiima.
Paraku ei õnnestunud seegi. "Iga minut, mil rinnapump oli mu keha küljes, tähendas minutit, mil mu tütar ei olnud," kirjeldab naine oma toonaseid tundeid. Ta otsustas loobuda ja toita last rinnapimaasendajaga. Tänu sellele pere elu normaliseerus.
Uuesti rasestudes oli naine kindel oma soovis sel korral edukalt imetada. Ta teadis rinnaga toitmise kohta seks ajaks kõike. Kuid mure kordus. Iga rinnal veedetud tunni kohta õnnestus poeg Haideril imemisvõttes olla minuti või kaks. Kolmepäevasena hakkasid ilmnema vedelikupuuduse sümptomid: kuivad huuled, kaalulangus ja vähe pissiseid mähkmeid.
Koos lastearstiga otsustati, et igale 20-30-minutilisele katsele poega rinnaga toita järgneb 20-minutiline pumpamine, millele järgneb väljapumbatud toidu lapsele pakkumine ja toidukorrast puudujäänud osa asendamine piimapulbriga. Sellest peale ei mahtunud magamine enam värske ema päevakavasse. Kogu pere elu keerles nüüd ainult Haideri toitmise ümber.
"Ma hakkasin jälestama iga kuulsust, kes postitas internetti ilusaid pilte endast oma last imetamas, iga kuulsust, kes nimetas rinnaga toitmist kõige ilusamaks ja loomulikumaks tegevuseks maailmas," kirjeldab Maliha oma toonaseid tundeid.
"Ma olin eksklusiivselt rinnaga toitmist soovitanud kõikidele oma patsientidele. Nüüd tundsid ma end täieliku läbikukkujana - mitte ainult halb ema, vaid ka halb arst, kes ei suuda isegi omaenda soovitusi täita."
Ühel päeval ütles lastearst Malihale, et kui naine peaks otsustama rinnaga edasi toita, siis ta toetab seda, aga kui Maliha otsustab lõpetada, siis see on ka okei.
"Üks asi, mida ma olin kuulnud terve oma raseduse ja terve oma koolitee naisterarstiks, oli kui tähtis on imetamine. Ma tundsin end peaaegu ajupestuna uskuma, et imetamine on absoluutselt ainuke tervislik viis oma last toita. Nüüd kuulsin ma esimest korda elus, et rinnaga mitte toita on okei," räägib Maliha, kes otsustaski enda piinamise lõpetada. Ta usub, et see oli tema perele parim otsus, sest terve pere elukvaliteet paranes.
Oma järgmisele patsiendile, kes kurtis raskuseid imetamisel, andis Maliha küll nõu, kuidas neid raskuseid ületada, kuid lõpetas sõnadega: "Ja kui sa otsustad imetamise lõpetada, siis las ma annan sulle selleks loa. Sa ei ole seetõttu vähem ema, ja sinu lapsega läheb sellest hoolimata kõik hästi."
(Allikas: NPR Health News)
Kas Sinul õnnestus toita oma last rinnaga?
Madiken, Emmede Klubi toimetus