Meie pere parim isa

26. Feb 2015, 17:53

Saame tuttavaks! Kuidas te teda kutsute?

Kutsume teda nimepidi või mõne hüüdnimega, mis on mõne naljaka olukorra tõttu tekkinud.

Millal ta esimest korda mõtles, et soovib isaks saada? Milline isa ta tahtis olla? Kas teda on teatud omadustega õnnistatud? Kas isaks saamine oli üks tema unistustest?

Päeval, mil me tutvusime ja ta 27 aastat noor oli, teatas ta, et on pikemat aega soovinud isaks saada, kui see õige naine on veel elust puudu. Tema unistus täitus peale selle soovi avalikustamist usukumatu kiirusega. Ta soovis olla isa, kellel on oma laste jaoks aega, kes neid hoiab, armastab, tunnustab ja nendega koos kasvab. Tal on mitmeid parima isa omadusi, mis mind kohe alguses köitsid. Võin vist öelda küll, et ta tõepoolest unistas isaks saamisest.

Milline oli tema reaktsioon kui ta sai teada, et ootate last? Millised olid tema tunded ja emotsioonid? Kuidas need tunded raseduse ajal ja pärast sünnitust muutusid?

Esimese lapse ootusest teavitasin teda telefonitsi, kuid tema reaktsioon oli siiski meeliülendav. See rõõm ja armastus ja hool, mis temast peale selle uudise kuulmist tulvas, oli lausa uskumatu. Ta uuris raseduse alguses täiesti iseseisvalt internetist raseduse kohta ning jagas oma teadmisi ka minuga. Oli hetki, mil mul tekkis tunne, et tema teab minust rohkem, kuidas beebi minu kõhus areneb. Ma ei oskagi öelda, kas ja kuidas need tunded raseduse edenedes ja pärast sünnitust muutusid, minu hinnangul hoolivus ja vaimustus ei kustunud.

Milline isa oli ta raseduse ajal? Mida ootab naine raseduse ajal oma mehelt? Millist tuge ja nõu vajab mees, et raseduse ajal "ellu jääda" ja üheksa kuuga isaks kasvada?

Ta on kõigi kolme raseduse ajal mind hoidnud. Mina, kui rase naine, ootasin veidi enam tähelepanu, mõistmist, hoolitsust ja armastust. Minu jaoks oli oluline, et ta vähemalt püüaks mõista, kui raske võib rasedus naisele olla. Sel ajal vastutab naine ühe tibatillukese maailmaime elu eest, iga naise otsus ja valik mõjutavad ka seda väikest inimest, seega on oluline, et mees hindaks seda, mida tema naise keha nende kuude vältel läbi peab tegema. Mees võiks rääkida mõne sõbraga, kes on juba isaks saanud (ja kes on aktiivselt rasedusest ning vastsündnu eest hoolitsemisest osa võtnud). See, mida arstid räägivad, on üks asi, kuid hoopis teine asi on kuulda seda kõike mehe suust, kes on neid asju omal nahal kogenud.

Kas isa võttis sünnitusest osa? Millisena tema seda mäletab?

Ta on kõikidel sünnitustel kohal olnud kuni lõpuni välja. Temast oli mulle suur abi ja tugi, ilma temata ei oleks ma ilmselt ilma valuvagistiteta hakkama saanud.Panin siia kirja märksõnad, mis talle seoses sünnitustega meenuvad.

Tema mäletab: 1. sünnitusest - uni läinud, sünnitustoa sisustust ja asukohta, kiiruseületamist, maiustused, käigurada, dušši all, ärevus, sagimine ja sebimine.

2. Töölt jooksis viimasele laevale, hull hüppas üle parda, saadeti koju tagasi, jalutasime Harku metsas, käisime Laural lasteaias järel, valusad randmed, sünnitus järil, beebi viidi ära.

3. Turniir Tartus, sebisid autot, öösel Tartust-Tln, sõi öösel Statis, magas bussis haigla ees, jalutasime ringi, läks venna juurde, suur vanniga sünnitustuba, palju dušši all, pani sünnituseks valmis kõik, väga valus oli, pea oli väljas aga enam ei jaksanud, kiitis mind, kartis meie nööbi tervise pärast, nööp viidi kohe ära.

Kuidas ta ise ennast isana kirjeldab? Milline on tema kui isa moto?

Alguses väga rahulik isa aga nüüd korda kehtestav, kuid samas annab palju vabadust. Kasvatada lastest naised, kes peavad endast lugu.

Kui palju aega päevas veedab isa lapsega? Millised on tema kohustused ja vastutusalad? On ta sellise elukorraldusega rahul? Millised ühistegevused pakuvad talle enim rõõmu? Millised ülesanded jätab ta parema meelega ema teha?

Kodus olles, veedab ta enamuse ajast koos lastega. Meil ei ole otseselt kindlaid kohustusi, vaid teeme kõike koos ja vaatame jooksvalt, kes kellega tegeleb. Mõlmad oleme rahul. Söögitegemine talle väga ei istu, kuid vajadusel saab ka sellega hakkama.