Esimesed kuus kuud on meil lapse söötmine üsna lihtne ja loogiline olnud. Laps tellib vaid piima ja saab sellest kõhu täis.
Lisatoiduga alustamine on aga uus ja huvitav kogemus nii emale kui lapsele.
Lisatoiduga on enamik lapsi valmis alustama umbes kuuendast elukuust. Esimestel elukuudel on lisatoit, nagu juba nimigi ütleb LISAtoit rinnapiimale. Laps saab rinda ikkagi täpselt sama palju kui enne.
Lisatoiduga alustamiseks, peaks laps:
- oskama ise istuda.
- ise toitu võtma ja suhu panema.
- olema võimeline toitu mäluma ja vajadusel välja sülitama.
Lisatoiduga alustades unustage lauakombed. Lisatoitu andma hakates on põhiline eesmärk, et laps tunneks huvi toidu vastu ja see võib mänguline olla. Laske lapsel ise toitu haarata ja las ta sööbki käega. Ilmselt võib pool ka suust mööda minna – põhiline on see, et midagi jõuab ikka suhu ja lapsel tekib huvi toidu vastu ja kõik vajaliku saab ta endiselt rinnapiimast kätte.
Kõige parem oleks alustada lisatoidu pakkumist kõrvitsalistest (tavaline kõrvits, suvikõrvits, kabatšok). Alustada võiks püreestatud vedelapoolsest toidust kuni laps õpib tükke hästi neelama.
Kuldne reegel on, et üks toiduaine, üks kord nädalas, üks lusikatäis ja üks toidukord kuus juurde.
Alustada võiks umbes ühest teelusikatäiest korraga ja tõsta võiks seda siis aja pikku kuni poole klaasini korraga. Lapse soolestik ja magu ei ole veel harjunud ja ta võib kohe suuri koguseid süües endale tahtmatult liiga teha. Neile lastele, kellel on huvi lisatoidu vastu suur, võiks seda anda peale rinnaga toitmist. Neile, kellel huvi väiksem, enne rinnaga söötmist. Selleks, et aru saada, kas ja mille vastu lapsel võiks allergia olla, oleks hea alustada ühest köögiviljast või juurviljast ja kui lapsel ei tekita toit vaevusi, võib neid omavahel segada.
Kui uusi maitseid kohe segada, ei tea me allergia välja löömisel, millest see olla võib. Kui laps hakkab lisatoitu juurde saama, võib talle hakata ka vett pakkuma. Kui laps veel teelusika-paari kaupa natuke toitu maitseb, ei ole see vajalik, aga kui lisatoidu osakaal suureneb, on juba vaja. Kui laps on köögiviljadega harjunud, võiks ka puuvilju pakkuma hakata. Kohe lisatoiduga alustades ei tasu, sest puuvili on magus ja seetõttu võib laps köögiviljadest keelduda. Peale köögivilju võiks hakata pakkuma ka putrusid (tatar, oder, kaerahelbed, riis, rukkis). Lapse putru keedetakse veega ja sinna võib pärast panna lisaks rinnapiima, tükikene tõelist taluvõid või külmpressõli. Liha võiks tulla lapse menüüsse umbes kaheksandal elukuul.
Kõigepealt on ohutum segada lihakeeduleent köögiviljadega. Vähehaaval võib ka peenestatud liha lisama hakata. Siinkohal peab vaatama, kui lapsel ikkagi kõht kinni on, tuleb liha kogust vähendada.
Hea rauaallikas on ka munakollane. Munavalge andmine võiks jääda teise eluaastasse.
Esimene eluaasta ei soovita lapsele anda rõõska piima. Hapendatud piimatooted võiksid tulla menüüsse alates kümnendast elukuust.
Samuti ei tasuks anda maiustusi nagu šokolaad, kakao.
Ka suuremaid allergeene nagu maasikad, tomatid, tsitruselised ja pähklid võiks vältida.
Eamasti on aastased lapsed võimelised sööma oma perega sama toitu. Ainukene, millega peaks kindlasti piiri pidama, on maitsestamine. Imiku sööki ei panda ei soola ega suhkrut ega vürtsi. Kui meie mõtleme, et kuidas laps küll saab ilma maitseaineteta toitu süüa, sellel pole maitset, siis pigem on tema maitsemeeled veel puhtad ja iga uus toiduaine on neile suur maitseelamus. Seda ei ole vaja suhkru või soolaga ära rikkuda. Kindlasti on kasulikum ja targem anda lapsele ka kodus tehtud asju, sest purgitoiud on enamasti maitsestatud. Sinna on pandud soola, jahu, suhkrut, pipart.
Lisatoiduga alustades tasub endale koguaeg meelde tuletada, et see on LISAtoit.
Ei tasu üldse muretseda kui laps ei söö rohkem kui mõned lusikatäied või siis ta sööbki jooksupealt. Tähtis on, et ta prooviks , maitseks ja õpiks neelama. Las laps õpib tasapisi toitu tundma ja varemgi kui te aru saate, istub teie armas laps teiega koos söögilauas ja sööb iseseisvalt kahvliga kartulit ja liha.
Greetel Lee
