Kuna mu põnn on alles väike, siis on küllaminekute asemel rohkem meie külastajaid. Siiski tuleb ka küllaminekuid ette. Beebieas lapsega on seda kergem, mida väiksem ta on. Külla minnes tuleb kaasa võtta korralik varustus. Vahet ei ole, kas läheme paariks tunniks lastega või lasteta sõbranna juurde või paariks päevaks vanavanemate juurde. Kui läheme sõbranna juurde, võtame kaasa järgnevad asjad: aluslina, mähkmed, niisked salvrätikud, vahetusriided, paar mänguasja. Kui läheme pikemaks ajaks vanavanemate juurde, siis võtame kaasa samad asjad, aga suuremas koguses ning niiskete salvrättide asemel kuivatusrätik. Lisaks on pikemal visiidil kaasas tsinksalv, bepanthen, tatipump ja füsioloogiline lahus. Paracetamoli küünlad on mul alati käekotis kaasas. Esimesel poolaastal ei olnud vaja lisatoitu ega lutipudeleid kaasa vedada, kuid nüüd lisatoidu andmisega tuleb pikemale külastuskäigule ka toidukorrad läbi mõelda. Õnneks on kohalikest poodidest kõiksugu juurikaid ja puuvilju saada ning toitmiseks sobivad tavalised sööginõud, vaid nokaga joogitass on endal kaasas. Lühematel külaskäikudel on beebipüree kaasas või enamasti planeerin aega nii, et lapsele piisab vaid rinnapiimast.
Enamasti külastan sõbrannasid, kel ka väikesed lapsed. Siis on mu põnnil huvitav võõraid mänguasju katsuda ja lutsida. Siiani ei ole sellest probleemi tekkinud. Kuna ta hakkas alles hiljuti tugede najal püsti tõusma ning igalt poolt asju maha tõmbama, siis tuleb edaspidi külas hoolikam olla. Pean olema ettevaatlik, et ta pahandust ega tüli ei teeks. Siiani ei ole ühegi külaskäiguga probleeme tekkinud. Julgen last igale poole maha panna ning ei ole veel kohta, kuhu tagasi ei taha minna või ei ole oodatud (ma loodan).
Eks lapse kasvades kõik muutub ja usun, et suurema põnniga on külaskäigud juba parajad katsumused :)
