Imetamisele on omistatud pikk nimekiri hüvesid, kuid uued uuringud näitavad, et üks pikaajalise ja intensiivse imetamise miinustest võib olla suurenenud risk hambakaariese tekkeks esimestel piimahammastel, vahendab Reuters. Uus uuring näitas, et mida tihedamini ema oma last pärast 24 kuu vanust päeva jooksul imetas, seda suurem oli lapse risk tõsiste hambakahjustuste tekkeks, leidsid teadlased.
"Imetava ema prioriteet number üks on veenduda, et tema lapse toitumine on optimaalne", ütleb uuringu läbi viinud California ülikooli doktor Benjamin Chaffee Reutersile.
Tema ja ta tiim otsisid võimalikke seoseid pikaajalise imetamise ning hambakaariese ning hambaaukude vahel, uurides 458 madala sissetulekuga perekonda Porto Alegrest, Brasiiliast. Kuna uuring kestis kauem kui aasta, sõid enamus beebisid lisaks rinnapiimale ka erinevaid tahkeid toite ning vedelikke. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab beebidele esimese kuue kuu jooksul eranditult ainult rinnapiima, misjärel võib lapse menüüle lisada ka tahked toidud. Lisaks soovitab WHO jätkata imetamist kuni kahe aasta vanuseni ja kauemgi.
Uuringu läbiviimise käigus kontrollisid teadlased beebisid 6, 12 ja 38 kuu vanuses. Kuue kuu vanuses kogus meeskond infot, kui palju laps oli eelmisel päeval joonud rinnapiima ja teisi vedelikke, näiteks mahla. 12. kuu kontrollis raporteerisid vanemad, milliseid 29st kindlasti toidust olid nad oma lapsele pakkunud, sealhulgas puuvilju, köögivilju, ube, rupskeid, komme, šokolaadipiima, küpsiseid, mett, karastusjooke või magusaid kreekereid. Kaks väljaõppe saanud hambaarsti uurisid igal külastusel kõiki beebisid. Pea pooled kõigist lastest olid kuuendaks elukuuks joonud rinnapiimaasendajat, kuid väga vähesed jõid seda veel ka üheaastaseks saades.
Teadlased leidsid, et umbes 40 protsendil 6 ja 24 elukuu vahel rinnatoidul olnud lastest leiti uuringu lõpus hambakaariest. Lastel, keda imetati regulaarselt kauem kui kaks aastat, tõusis see arv 48 protsendini. Mida kauem last imetati, seda suuremaks kasvas ka protsent.
"Meie teadustöö ei väida, et imetamine põhjustab kaariest," ütles Chaffee.
On võimalik, et rinnapiim koos tänapäeva toitudes esineva üleliigse rafineeritud suhkruga võib olla suurenenud kaarieseriski põhjustajaks, spekuleerivad teadlased oma raportis.
´
"Imetamisel on kaks aspekti - üks on piim ise, millel on mõningane, aga väga väike, mõju hambakaariese tekkele" ütles William Bowen, Rochesteri Ülikooli emeriitprofessor. "Teine on imetamise, või isegi pudelitoidu, füüsiline aspekt ja see on probleemi tegelik põhjus", ütles ta.
Kui beebi imeb ema rinda või lutipudelit, on beebi hambad süljest eraldatud. See füüsiline barjäär takistab sülge baktereid hävitamast ning suurendab riski hambakaariese tekkeks, selgitas Bowen. Üks halbadest harjumustest on tema sõnul lasta lapsel ema rinna otsas öö läbi olla - nii ei saa sülg öö läbi suus vabalt ringi käia ja oht hambakaariese tekkeks kasvab veelgi. Hea uudis on tema sõnul see, et beebi suud ja hambumust on imelihtne puhastada. Piisab puhtast veega niisutatud lapist või vatitikust, millega suu puhtaks pühkida ütles ta, lisades: "väga tähtis on mõista, et toidujäägid tuleb suust ilmtingimata eemaldada." Ka beebi esmane hooldaja peaks hoolitsema hea suuhügieeni eest, sest hambakaariest põhjustavad bakterid satuvad tihti lapse suhu ka just vanematelt, selgitas Bowel.
Emmede Klubi
eveliiy
Irinaaa