Kuna mu põnn on veel väike, siis ei ole palju reisimisi veel ette tulnud. Hetkel saan reisimiseks lugeda vaid auto- või rongisõitu vanavanemate juurde.
Autosõit oli esimesel poolaastal õudus kuubis. Laps suutis rahulikult turvahällis olla vaid paar minutit, sellele järgnes hüsteeriline nutt. Linnas oli autosõidu vältimine lihtne (ühistransport või jala kärutades), kuid siiski tuli ka väiksemaid juppe ette. Mulle pole võõras iga valgusfoori taga auto parkimise peale panna ning juhikohalt taha ronida, et lapse nuttu lutiga vaigistada VÕI kui märkasite üht ohutuledes autot trollipeatuses seismas ning murelikku ema oma last turvahällis kiigutamas, siis olin see taas mina :D
Vahel tuli ka 100km autoga maale sõit ette võtta. Vahemaa oli küll lühike, kuid enamus kordadel pool sellest ajast poiss lihtsalt nuttis ning magamisest ei tulnud midagi välja. Oli isegi juhus, mil seda lühikest 100km vahemaad läbisime 3x kauem, kuna iga väikese aja tagant tuli peatuda, et laps süles maha rahustada. Keeruliseks tegi asja see, et oli külm õhtu ning peatused toimusid suure liiklusega tee ääres, kus ma end lapsega väga turvaliselt ei tundnud. Kui laps süles silma looja lasi, siis panin ettevaatlikult ta turvajälli, mees vajutas gaasi põhja ja nii me edasi liikusime kuni järgmine röökimine meid taas peatas. Seetõttu jäid paljud planeeritud väljasõidud lapsega ära.
Vanavanemate juurde on võimalik minna ka rongiga. Seetõttu asendasin ruttu autosõidu rongisõidu vastu ja need retked on möödunud kiirelt ja lõbusalt. Kuna vahemaa on lühike, siis ei ole selleks reisiks erilist ettevalmistust vaja teha.
Õnneks on viimasel ajal laps autosõiduga paremini leppinud, mistõttu saame maal ka autoga käia. Aga siiski on meil alati õhus hirm, et mis siis saab, kui ta ei jää magama ja hakkab taas röökima.... Näpud ristis loodame, et see on nüüdseks minevik...
Enne lapse 1a saamist on meil ka lennureis ees ootamas. Üritan korralikult ette valmistada ja loodan, et kõik läheb libedalt.
Kuna meile mehega meeldib väga reisida ja ringi liikuda (ükskõik kas autoga, lennukiga, rongiga või laevaga), siis üritame ka lapses juba väiksena seda reisipisikut kasvatada. Selleks võtame lapse nii paljudesse kohtadesse kui võimalik ikka kaasa. Hetkel on ta veel sõna otseses mõttes väikene reisikaaslane, kuid mida suuremaks ta kasvab, seda asjalikumaks reisikaaslaseks ta meile on ;)
