Kui imetamine õnnestub, on see beebile parim võimalik toit. Imetamisnõustaja Rael Ojasoo loetleb üles 12 põhjust, miks valida võimalusel oma beebi toiduks rinnapiim ja jätkata imetamist ka pärast lisatoiduga alustamist.
- Kuna rinnapiim sisaldab lisaks kõigile vajalikele toitainetele ka antikehasid ja ensüüme (mida pole paraku võimalik piimasegusse lisada), siis aitab see kaasa lapse immuunsüsteemi tööle - rinnapiima saavad lapsed on paremini kaitstud näiteks viiruste, põiepõletike, kõrvapõletike ja hingamisteede haiguste eest.
- Rinnapiima saavatel lastel esineb vähem kõhuhädasid (kõhulahtisust ja -kinnisust).
- Rinnapiima saavatel lastel esineb harvem allergiaid, astmat, ekseemi.
- Imetamine vähendab hällisurma tekkeriski.
- Rinnapiim võib päästa enneaegse lapse elu. Et rinnapiim on eriti tähtis just enneaegsete beebide jaoks, aitab Eestis emapiimapank saada doonorpiima ka neil enneaegsetel, kelle ema ise rinnapiima pakkuda (veel) ei saa.
- Mõned uuringud on leidnud, et rinnapiima saanud lapsed on väiksema tõenäosusega hilisemas elus rasvunud ning neil esineb vähem I ja II tüüpi diabeeti.
- Imetamine võib vähendada ka kaariese teket.
- Imetamine kiirendab ema taastumist rasedusest ja sünnitusest - stimuleerib emakat endisesse suurusesse tagasi tõmbama ja aitab kaasa lisakilode langetamisele, sest põletab päevas umbes 500 lisakalorit.
- Uuringud on näidanud, et imetanud emadel on hilisemas elus väiksem rinna- ja munasarjavähi tekke tõenäosus.
- Imetamine pakub esimesel kuuel kuul lisakaitset rasestumise vastu ja lükkab edasi menstruatsioonide taastumise.
- Kuigi esialgu võib imetamine keerukas olla, on see hiljem hoopis lihtsam valik - õigel temperatuuril valmistoit on alati kaasas, jääb ära kogu pudelimajandus, öösel pole vaja voodist tõusta.
- Rinnaga toitmine hoiab raha ja keskkonda. Piimasegu on suhteliselt kallis ning selle tootmine, pakendamine, transportimine ja sellest maha jääv prügi on keskkonnakulukad.
Imetamisel on ka selliseid kasutegureid, mis tulenevad ema ja lapse tihedast füüsilisest lähedusest. Üldjuhul ei saa imetav ema anda last varakult pikemaks ajaks kellelegi teisele hoida, imetav ema ja laps on iga paari tunni tagant nahk-naha kontaktis, silmsidemes jms. See kõik toetab naise ja lapse vahelist lähedussuhet, mis on omakorda seotud rahulikuma ja tervema lapsega (ning on arvatud, et parandab isegi lapse tulevasi kognitiivseid oskuseid - intelligentsust, käitumist jms). Seetõttu on tähtis teada, et kui imetamine ei õnnestu, tuleb last pudelist toita sarnaselt imetamisele - oma kaisus, nahk-naha kontaktis, luues silmsidet.
Kuigi imetamise kasutegureid on lihtne loetleda, ei pruugi imetamine alati hõlpsalt õnnestuda. Paljude emade jaoks on lapse rinnaga toitmine esialgu keeruline katsumus. Näiteks võib imetamine alguses emale valulik olla. Tihtilugu tekib tunne, et piima lihtsalt pole piisavalt. Iga ema ja beebi lugu on isemoodi. Siin aitab teadmine, et imetamine on õpitav oskus ja piima kogust on võimalik õigeid võtteid kasutades suurendada. Kui tahaksid oma lapsele rinnapiima pakkuda, kuid tunned, et vajaksid sel teekonnal veidi abi, siis võta julgelt ühendust imetamisnõustajaga!
Kas Sina vajasid imetamise alguses nõustaja abi?
