Kaasav vanemlus, kus nii ema kui ka isa osalevad võrdselt lapse kasvatamises, toob kasu kogu perele. Ometi hoolitsevad emad pisikeste laste eest jätkuvalt oluliselt enam kui isad. Võrdse vanemluse aluseks on muidugi isa enda soov olla oma lapsele täiskohaga vanem mitte lihtsalt pühapäevaisa, kuid on ka üksjagu asju, mida emad saavad ära teha, et isa ja beebi või väikelapse suhtele kaasa aidata. 

Austa isa rolli

Väljenda usaldust isa võimetesse ja rõhuta, et tema panus on lapse jaoks sama oluline kui ema oma. Usaldav ja lugupidav õhkkond aitab isal tunda end vajaliku ja tähtsana. 

Julgusta algusest peale

Lase isal osaleda lapse eest hoolitsemises kohe algusest peale. Näiteks võib isa vastsündinut vannitada ja mähkmeid vahetada, teda magama panna, silmi ja naba puhastada, küüsi lõigata. Õigupoolest ongi rinnaga toitmine ainus, millele isa füüsiliselt kaasata ei saa. Varajane hoolitsemise protsessi kaasamine aitab isal koguda enesekindlust ja saada beebi eest hoolitsemisel just niisama oskuslikuks nagu ema. 

Las isa teeb nagu isa mitte nagu ema

Selleks, et olla hea vanem, ei pea kõike tegema täpselt nii nagu ema. Isa võib lapse eest hoolitsemiseks kasutada teistsuguseid viise, näiteks võib tal olla oma viis kuidas last magama saada või vannitada. Kuigi isa viis võib erineda ema omast, ei tähenda see, et on parem ja halvem viis. Pideva õpetamise asemel lase isal ise lapse eest hoolitsemisel vastutus võtta, siis kasvab oluliselt tema enesekindlus isana ja kaasatus lapse eest hoolitsemisse. Kui aga helistad iga natukese aja tagant, et kontrollida, kas isa ikka tegi kõike täpselt nii nagu sina juhendasid, siis tõukad isa vanema rollist lapsehoidja rolli.

Planeerige koos

Kaasa isa algusest peale kõigi lapse teemaliste otsuste ja plaanide tegemisse. Kuidas te plaanite last toita, kus ta hakkab magama, milline käru osta, mida selga panna ja millal magama viia. Nii kasvavad nii isa teadmised beebi eest hoolitsemisest kui ka enesekindlus, sest isa tunneb, et tema arvamusi ja mõtteid hinnatakse.

Rääkige ootustest ja tunnetest

Avatud suhtlus on iga suhte alustala. Rääkige omavahel oma ootustest, tunnetest ja kogemustest seoses vanemaks saamise ja olemisega. See aitab mõlemal vanemal mõista teineteise vaatenurki ja vajadusi.

Tunnusta isa panust

Positiivne tagasiside ja tunnustus on suurepärased motivatsiooniallikad. "Valesti" tegemise ära märkimise asemel tunnusta isa selle eest, kui ta panustab lapse eest hoolitsemisesse, kaasa mõtlemisse ja lapsega tegelemiseks oma viiside leidmisse.

Leidke ühiseid tegevusi

Julgusta isa veetma oma lapsega kahekesi aega - juba beebina, aga eriti väikelapsena. Nii areneb beebi ja isa vahel tugev omavaheline kiindumussuhe.

Paku puhkeaega

Nagu kõik vanemad, vajab ka isa aega iseendale ja puhkust. Toetades isa soovi veeta aega oma hobidega või lihtsalt lõõgastuda, näitab ema, et hoolib isa heaolust - ja vastupidi! Kõik inimesed peavad panustama kodustesse ülesannetesse, kuid kõik inimesed vajavad ka vaba aega. Nii lahendus, kus ema hoolitseb 24/7 lapse eest, kuid isa sellevastu 8 tundi päevas tööd, kui ka lahendus, kus isa on päeval 8 tundi tööl ja koju jõudes algab n-ö tema kord lapsega tegelemine täielikult üle võtta, on ebaproportsionaalsed. Hoolitsege teineteise eest, jagades koormust erinevates valdkondades võrdselt.

Kutsu isa osalema vanemlusprogrammides

On palju vanemlusprogramme ja -gruppe, mis on suunatud peredele - nt "Imelised aastad". Haarake härjal sarvist ja osalege, sest lisaks parematele vanemlikele oskustele ja vanemlikule enesekindlusele saab lapse isa seal ka suhelda teiste vanematega vanemluse teemal ja jagada kogemusi. Kui naiste puhul on teineteise laste kasvatuse teemades toetamine tavapärane, siis meeste puhul tahab see praktika veel juurdumist.

Võtke aega kahekesi olekuks

Ärge unustage oma suhet partneritena. Veetke aega kahekesi, et hoida ja tugevdada oma suhet, sest just tugev paarisuhe on toimiva perekonna alus. .

Kuidas aitab isa osalemine väikse lapse eest pere heaolule kaasa?

• Psühholoogiline tasakaal: Isa aktiivne osalus aitab lapsel arendada tugevaid emotsionaalseid sidemeid mõlema vanemaga, mis on oluline lapse psühholoogiliseks arenguks.
• Sotsiaalsed oskused: Lapsed, kes veedavad kvaliteetaega mõlema vanemaga, õpivad paremini suhtlemisoskusi ja empaatiat.
• Töö- ja pereelu tasakaal: Jagatud vanemluskoormus võimaldab mõlemal vanemal paremini tasakaalustada töö- ja eraelu, vähendades stressi ja suurendades üldist õnnetunnet ning seeläbi parandades ka paarisuhet.
• Eeskuju: Isa aktiivne roll vanemana näitab poegadele ja tütardele, et hooliv ja kaasav vanemlus on mõlema soo puhul normaalne ja väärtustatud. 

Loodame, et nende nõuannete rakendamine aitab luua tugevama ja õnnelikuma perekeskkonna, kus kõik liikmed tunnevad end väärtustatuna ja kaasatuna oma elu erinevates rollides - iseendana, partnerina, emana-isana ja töötajana!