Tervise Arengu Instituudi (TAI) raseduse infosüsteemi ja surma põhjuste registri poolt avaldatud andmetel sündis Eestis 2024. aastal kokku 9543 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1226 lapse võrra vähem.
Põnevaid fakte sünnituste ja sünnitajate kohta
- Kokku sünnitas eelmisel aastal 9404 naist, mis on 2023. aastaga võrreldes 1227 naist vähem.
- 9266 juhul sündis üks laps.
- Kaksikuid sündis 137.
- Ühel korral sündisid kolmikud.
- Kunstliku viljastamise abil sündis 647 last, mis on 6,8% sündinud lastest.
- Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 460, neist omakorda 126 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,9%.
- Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 9392 naise elukohariigiks Eesti, 12 naise elukoht asus välisriigis.
- Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%).
- Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2024. aastal 3512 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2024 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 77g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2024. aastal 3512 g.
- 12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 9485 last, 57 last sündis assisteeritud kodusünnitustel.
Imikusurmade osakaal on aegade madalaim
Surnult sündis 20 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 19-st 12-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 1,77-lt 1,26-le, mis on kõige aegade madalaim näitaja ning üks madalaimaid Euroopas.
Nende näitajate taga on heal tasemel naiste rasedusaegne jälgimine ämmaemandate ja naistearstide poolt, kvaliteetne sünnitusabi ning riskisünnitajate suunamine kõrgema etapi haiglatesse, kus on kaasaegsed võimalused kriitilises seisundis vastsündinute raviks,“ selgitas TAI raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.
Sünnitamise viis
- Loomulikul teel sünnitas 6758 naist
- Vaakum- ja tangsünnitusi oli 644
- Keisrilõikeid tehti 2002 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 626 sünnitajale
- Keisrilõigete osakaal oli 21,3%
Sünnitajate vanus
Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt tõusnud. Ajavahemikul 1992–2024 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,7 ja 33,5 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Võrreldes 2023. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 236 võrra väiksem.
