Möödunud aastal sündis Eestis 13 925 last, kellest 4129-l diagnoositi sünnitusmajas mõni kergem või raskem terviseprobleem, haigus, sünnituse käigus saadud tüsistus või sünnitrauma. Õnneks on enamik diagnoosidest ikkagi kerged, näiteks toitumisraskus, silmapõletik jne.
Võrreldes eelmise aastaga elusana sündinud laste arv vähenes (310 sündi vähem), kuid terviseprobleemidega sündinud laste arv tõusis (54 last rohkem), vahendab Tervise Arengu Instituut.
Enneaegselt sündinud laste arv on aga vähenenud. Meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal Eestis 805 enneaegset last, mida on 6 protsenti vähem kui mullu ning kümne aasta tagusega võrreldes 20 protsenti vähem. On tõendatud fakt, et raseduse järjepidev jälgimine ämmaemanda poolt on vähendanud enneaegsuse riski ligi 24%.
Millised probleemid vastsündinutel esinesid?
- 858 lapsel esines kaasasündinud väärarend, deformatsioon või koroosoomanomaalia. Enim esines anomaaliaid seedeelundkonnas. Downi sündroomiga lapsi sündis 1, neuraaltoru defektiga (spina bifida) lapsi 2.
- 850 lapse probleemid olid tingitud enneaegsusest või väikest sünnikaalust.
- 435 lapse haigusseisundid olid aga tingitud jällegi liiga pikalt kestnud rasedusest või suurest sünnikaalust.
- 791 lapsel olid erinevad vastsündinuperioodi nakkused, näiteks silmapõletik.
- 647 beebil oli vastsündinu kollatõbi (kõrge bilirubiin).
- 580 lapsel tekkis emakasisene või sünnitusaegne hapnikupuudus.
- 499 lapsel oli hingamispuudulikkus.
- 371 lapse probleemid olid tingitud aeglasest kasvust ja väärtoitumusest.
- 300 lapsel tekkis sünnitrauma.
- 499 lapsel oli hingamispuudulikkus.
- 160 lapsel oli reesuskonfliktist tingitud hemolüütiline haigus
Ülejäänud puhkudel oli tegemist kas kergemate terviseprobleemide, näiteks toitmisraskusega, või siis haruldaste, harvaesinevate haiguste ja seisunditega.
Kas Sinu lapsel oli sündides mingeid terviseprobleeme?
