Tänavu 17. juunil täitus 14 aastat Ida-Tallinna Keskhaigla emapiimapanga loomisest.
2010. aasta 17. juunil asutati ITK-s Balti riikide esimene emapiimapank dr Annika Tiit-Veningi ja dr Pille Andressoni eestvedamisel. Tänaseks on emapiimapankasid Baltimaades kokku neli: kaks Eestis ja kaks Leedus.
„Kui olime piimapanga asutamiseks haigla juhatuselt kinnituse saanud, käisime Rootsis Göteborgis vajalikke teadmisi ja oskusi õppimas,“ meenutab dr Pille Andresson emapiimapanga loomise algusaegu. „Hiljem saime oma kogemusi jagada Leedu kolleegidele, kes samuti valmistusid emapiimapanka looma.“
Doonorpiima peamine sihtrühm on enneaegsed vastsündinud, aga ka vastsündinud, kes on haiged ja oma emalt veel rinnapiima ei saa. „Rinnapiim on unikaalse koostisega ja vastab vastsündinu vajadustele kõige paremini. Seetõttu anname doonorpiima lapsele juba teisel elutunnil, et ta saaks kohe kosuma hakata,“ selgitab ITK neonatoloogia osakonna õendusjuht Liis Tõnismäe.
Kuidas rinnapiima annetada?
Rinnapiima loovutajaks saab olla sünnitanud naine kuue kuu vältel pärast sünnitust, sest siis vastab piima koostis kõige paremini vastsündinute vajadustele. Rinnapiima loovutamisest informeeritakse naisi juba sünnitusmajas. Kui naine on terve, tal puuduvad kroonilised haigused, ta ei tarvita tubakatooteid ega alkoholi ega muid mõnuaineid ning tal jääb oma lapsest tublisti rinnapiima üle, siis ongi võimalik rinnapiima abivajavatele vastsündinutele loovutada. Kui doonor haigestub, alustab antibiootikumide tarbimisega või vajab elusvaktsiiniga vaktsineerimist, peatatakse ajutiselt ka rinnapiima loovutamine.
„Kui naine on otsustanud rinnapiima annetada, siis nõustame teda, tal tuleb anda nõusolek rinnapiima loovutamiseks, täita terviseankeet ning anda vereanalüüsid. Kui kõik on korras ning emapiimapanga arst tunnistab naise doonoriks sobivaks, väljastame naisele doonorikoodi ja vajalikud tarvikud,“ selgitab emapiimapanga juht Marleen Mägi doonoriks saamise protsessi.
Seejärel õpetatakse naisele rinnapiima käitlemist: kuidas piima välja pumbata, säilitada ja emapiimapanka transportida. Samuti räägitakse läbi hügieeninõuded, et piim käitlemisel ei saastuks. „Kõik vajalikud vahendid saab doonor meie käest. Näiteks laenutame talle vajadusel rinnapiimapumba ning anname piima säilitamiseks vajalikud plastkotid ja transportimiseks säilituskoti,“ lisab Mägi.
Kui sügavkülmutud doonorikoodi ja väljapumpamise kuupäevaga markeeritud rinnapiima kotikesed on jõudnud emapiimapanka, tehakse sellest mikrobioloogilised analüüsid, piim sulatatakse ja pastöriseeritakse 62,5 kraadi juures 30 minutit ning jagatakse seejärel väiksematesse topsidesse ja külmutatakse uuesti. Lisaks määratakse piima kaloraaž.
„Kui rinnapiima analüüsid on korras, viiakse rinnapiim edasi neonatoloogia osakonna külmikusse, et vajadusel oleks piim koheselt võtta,“ räägib Mägi piima teekonnast beebini. „Enne beebile doonorpiima andmist küsitakse vastsündinu vanemalt vastav nõusolek. Beebi vajadustest lähtuvalt valitakse talle sobiva kaloraažiga piim ja arst määrab päevase piimakoguse.“
Igal aastal on emapiimapangal keskmiselt 25–30 doonorit. Kuna rinnapiima saab loovutada piiratud aja vältel, on oluline jälgida, et alati oleks piisavalt doonorpiima. Suvel on tavaliselt doonoreid vähem, kuna on suvepuhkuste ja reisimise aeg, ollakse rohkem suvekodudes. Seetõttu peab haigla tublide doonorite kaasabil kevadeti rohkem pingutama, et ka suvisel ajal oleks piisav doonorpiima varu olemas.
