Suurbritannia Sheffieldi ülikooli teadlane dr Eran Elhaik kinnitab oma uuringu tulemusel, et beebipoiste varane ümberlõikamine on oluline hällisurma riskifaktor.
Seose põhjustajaks on dr Elhaiki sõnul verekaotus. Võib tunduda, et laps kaotab väiksel lõikusel vaid väga vähe verd - kuni 60 milliliitrit. Tegelikult moodustab see vastsündinu umbes 325 ml verest olulise hulga. Beebipoiss kaotab ümberlõikamisel umbes sama palju verd kui täiskasvanu 2-4 veredoonoriks käimise korraga.
Dr Elhaiki sõnul tähendab vere hulga vähenemine vererõhu langust, mis tähendab, et süda peab oma töö kallal rohkem vaeva nägema. Mõne beebi puhul võib selle tagajärjeks olla südame seiskumine.
Hällisurm ehk imiku äkksurma sündroom on varasemalt täiesti terve beebi ootamatu surm uneajal. Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24. Poisslastel esineb hällisurma sagedamini kui tüdrukutel.
Hällisurma tekkepõhjused ei ole täpselt teada, kuid senised uuringud on kinnitanud, et riskiteguriteks on ema või teiste pereliikmete suitsetamine, puudulik rasedusaegne jälgimine, beebi madal sünnikaal, beebi sobimatud magamistingimused (magamine kõhuliasendis, liiga pehmes, liiga paljude asjadega ääristatud voodis). Ka on leitud, et hällisurma riski maandavad nt imetamine ja luti imemine.
Dr Elhaik analüüsis hällisurma surnud imikute andmeid 15 riigist. Ta leidis, et hällisurma ja eesnaha ümberlõikuse vahel on tugev seos. Uuringu tulemused kinnitasid eelnevalt püstitatud hüpoteesi, et hällisurma esineb rohkem nendes riikides, kus ümberlõikamine on populaarne.
Seega leiab dr Elhaik, et kuigi ümberlõikus ei põhjenda kõiki hällisurmasid, on see siiski oluline riskifaktor, millest tuleks rääkida teiste hällisurma riskifaktorite seas.
(Allikas: IFL Science)
