Tsau!
Olen 2,3-aastane südametemurdja Sebastian. Ma armastan oma emmet ja issit aga nad on nii igavad - ei lase mind niisama ronida ja maailma avastada. Mis siis et see on ohtlik? Tahaks ju kõike teada ja katsetada.
Kui ma mäletan õigesti, siis hakkasin ma roomama 6-kuuselt. Oeeehhhh, alles siis ma sain teada et maailm on nii suur ja huvitav :D Ja muidugi roomas ma terves elamises ringi! Aga ei saa aru miks emme kontrollib koguaeg kus ma olen ja mis ma teen?!
Minu igapäevased riided on mugavad ja lahedad, tavaliselt seljas mul on T-särk ja püksid. Mulle meeldib ise valida mida ma panen selga ja kui viitsin siis ise riietun ennast ka ;)
Kõige rohkem meeldib mulle pahandusi teha ja multikaid vaadata, ei meeldi oma mänguasjad korjada ja paika panna!
Mina käin juba lasteaias, seal on mul palju sõpru. Õpetajad ütlevad et ma olen meie rühma väike päike. Emme ei usu et ma söön ja magan lasteaias hästi, sest kodus olen ma hoopiski teine laps. Emme on nii naljaks, onju?! :D
