Beebipäevik: Esimesed päevad kodus

Beebipäevik: Esimesed päevad kodus

04. Sep 2014, 20:42 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tihtipeale valmistuvad naised raseduse ajal vaid suureks kulminatsiooniks – sünnituseks - kuid sünnitusjärgsest perioodist räägitakse vähe. Kui suurem fookus on värske vastsündinu eest hoolitsemisel ning uue päevarutiini paikasättimisel, on oluline, et ka äsja sünnitanud ema vajadused saaksid rahuldatud. Ka komplikatsioonideta kulgenud sünnitus on naise kehale koormus, millest taastumiseks vajab naine puhkust ning oma tugivõrgustiku igakülgset toetust ning abi.

Tihti on naine pärast sünnitust väga pikki tunde magamata ning vajab seetõttu võimalikult palju puhkust ning rahulikku und. Tugiisik(ud) võiks seetõttu lapse eest hoolitsemise ning temaga tegelemise võimalusel enda kanda võtta ja naisele vajalikku puhkust võimaldada. Lisaks füüsilisele ponnistusele on sünnitus ning sellele järgnev periood ka psüühiliselt kurnav – kuigi sünnitusjärgne emotsionaalsus on naissuguhormoonide taseme languse tõttu kehas normaalne, võivad magamatus ja üleväsimus naise emotsionaalsele seisundile halvasti mõjuda ning halvimal juhul ka sünnitusjärgse depressiooni põhjustajateks olla.

„Sünnitusjärgselt, enamasti just esimestel päevadel, kurdab valdav osa naisi kõhuvalu, mis on tingitud sellest, et emakas hakkab kokku tõmbuma,“ ütleb erahaigla Fertilitas ämmaemand Maarja-Liis Kotkas.

Sellised kokkutõmbed võivad esinevad tihti imetamise ajal, sest siis toodab keha oksütotsiini, hormooni, mis emaka taastumisele kaasa aitab. Selline kokkutõmmetest tingitud valu on kahtlemata tavaline ning mööduv, kuid kui selleks ei olda valmis, võib see (koos rasedusjärgse veritsusega) tulla naise jaoks ebameeldiva üllatusena.

Emaka kokkutõmbed aitavad ka vähendada platsenta irdumise tagajärjel tekkinud veritsust ning mida enam emakas kokku tõmbub, seda väiksemaks jääb ka sünnitusjärgne veritsus. Esimesed 3-4 päeva pärast sünnitust võib erituv veri olla täiesti helepunane, edaspidi muutub voolus pruunikaks, seejärel kollaseks ja valgeks, kuni kaob 3-4 nädala möödudes sootuks. Veritsuse kontrollimiseks on soovitatav koju varuda suure imavusega öösidemeid. Kõige olulisem on meeles pidada, et sidet tuleb tihti vahetada – niiske, verine keskkond soodustab bakterite paljunemist ning nii tekib infektsioonioht. Eriti tähtis on seda meeles pidada, kui sünnituse tagajärjel on intiimpiirkonnas ilmnenud haavu või õmbluseid.

Üks suurimaid sünnitusjärgseid murekohti on naiste jaoks kindlasti justnimelt rebendite või lahklihalõike tagajärjel tehtud õmblused, teab Maarja-Liis rääkida.

„Kindlasti tasuks sünnitusmajas üle küsida, kuhu õmblused täpsemalt tehti ning kui ulatuslikud olid rebendid. Emakakaela- ja tupeõmbluste pärast muretsema ei pea – need ei vaja erihooldust ja nende puhul võib kindlasti julgelt istuda ja astuda kartmata, et õmblustega midagi juhtub,“ selgitab ämmaemand. Lahklihaõmbluste puhul, seevastu, on soovitatav pisut ettevaatlikum olla kui tavaliselt. Kuigi õmblused on tugevad ning hirm nende rebenemise ees suurem, kui tegelik oht ise, soovitab ämmaemand rohkete õmbluste korral pehmele pinnale istumisel siiski pisut ettevaatlik olla.

Esimestel päevadel pärast sünnitust aitab lahklihal esinevat turset alandada eelkõige külm ning hoolduse koha pealt on primaarne ikkagi puhtus ja pesemine, eriti pärast wc's käimist. Nagu beebigi puhul, soovitab ämmaemand ka lahklihahaavade kiiremaks paranemiseks teha nö. „õhuvanne“ – õhu käes „hingates“ paraneb puhas haav kõige paremini.

Kindlasti ei tasuks esimestel päevadel muretseda külalistele ära ütlemise pärast – kuigi uudishimulikud sõbrad ja sugulased ei jõua ära oodata, et uue ilmakodanikuga kohtuda, on esimesed sünnitusjärgsed päevad ja nädalad ema, isa ja uue beebi aeg teineteise nautimiseks ning uue pereeluga harjumiseks. Tihti ei tihka värsked vanemad külalistest keelduda, kuid kindlasti mõistavad kõik tuttavad ja sõbrad, et pere vajab privaatsust, puhkust ning aega uue olukorraga harjumiseks.

Kui lähedased, ämmad-äiad, vanaemad ja vanaisad, pakuvad teile oma abi igapäevaelu ja vajalike argitoimetustega toime tulemiseks, on mõistlik see vastu võtta. Väiksemgi abikäsi pesu pesemisel või tolmu pühkimisel on ju igati teretulnud – esimestel päevadel ei kuulu säärased tööd kindlasti värske ema prioriteetide hulka, kuid on tore, kui need siiski tehtud saavad ilma, et ema nende pärast ise muretsema peaks. Keegi ei pane vastsetele vanematele pahaks, kui nad esialgu pisut abi vajavad ning lähedased tunnevad noore pere abistamisest kindlasti vaid suurt rõõmu – tähtis on lihtsalt osata ja julgeda see abi vastu võtta.

Emmede Klubi

20140904205850-95491.jpg

20140904210129-97038.jpg

Irinaaa Irinaaa 05. Sep 2014, 22:27 eveliiy

sama siin 😀 mina üldse ei saanud istuda 2 nädalat.. isegi jalutada käruga oli väga valus.. õudne..

eveliiy eveliiy 05. Sep 2014, 14:26

Väga kasulik artikkel. Mäletan, kui mulle tehti lahklihaõmblused, hirm oli ikka väga suur, et äkki need tulevad kuidagi lahti, kohe mitte ei julgenud kuskile istuda 😀