Beebi naha ekseem

Sügelus, ketendus, punetus - nahahaigus mitte ainult ei ärrita närvilõpmeid, kuid põhjustavad lapsele ka ebamugavustunnet. Mida Sa peaksid veel sellest teadma?

"Kui ema märkab, et tema laps nutab öösiti, tema uni on halb ja rahutu, ta sügab nahka, soovitame konsulteerida arstiga, ütleb dermatoloog Līga Jaseviča.

Sügelus, ärritus, põletustunne ja kuivus on atoopilise ekseemi või dermatiidi üldised sümptomid. Kui Sa märkad järgnevaid sümptomeid, võib teada saada selle põhjuse, kuigi see ei ole mõnikord lihtne.

Ekseem on immuunsüsteemi reaktsioon nahapõletiku kujul. See võib olla põhjustatud erinevatest teguritest, millest põhilised on pärilikkus, keskkond ja immuunsüsteemi nõrgenemine.

Ekseemi võib jagada kahte kategooriasse - kontakt ekseem(kõige levinum) ja atoopiline ekseem.

Atoopiline ekseem (tuntud ka kui atoopiline dermatiit) - probleem, millega inimesed seisavad silmitsi tihti alates sünnist. 75% juhtudest esineb see lastel ja imikutel.

Atoopilise ekseemi puhul on nahk kogu aeg kuiv ja sageli esineb ka lõhesid ja punetavaid kuivi laike. Sellele on iseloomulik sügelemine - paljud lapsed sügavad keha lausa katki.

See haigus on tsükliline - naha seisund sõltub nii sise- kui ka välisteguritest. Talumatus mõne nahatoote suhtes võib ka haiguse kulgu raskendada. Nahka tuleb selle ekseemi puhul pidevalt niisutada ( erinevad baaskreemid).

Umbes 10% kõikidest ekseemi juhtudest on kontaktekseemid. See haigus võib alguse saada allergilisest reaktsioonist või teatavate ainete või toodetega kokkupuutumisest tekkinud ärritusest.

Kui nahk puutub mõne sobimatu ainega kokku, tekib ekseem tavaliselt 6-48 tunni jooksul. Nahk on punane, paistes ja sügeleb. Kui Sul tekib allertiaid ja neid esineb sageli, võib kontaktekseem muutuda krooniliseks haiguseks - oluline on ekseemi põhjus leida, sest sellisel viisil on haigusest kõige lihtsam vabaneda. Sageli on allergeenideks erinevad metallid, lõhnaineid ja säilitusained.

Kuidas teada saada, mille vastu laps allergiline on?

Vahel on see väga raske ja selleks läheb vaja päris palju testimist. Kõige sagedamini tehakse katset allergeeni tilkadega. Sel juhul torgatakse mõlemasse kätte erinevaid aineid, mis võiksid allergiat põhjusada. Nendele aladele tehakse nõelaga pisikesed torked ja tilgutatakse potensiaalset allergeeni peale ( ettenähtud doosides, ei ole lapsele ohtlik). Piirkondades, kus nahk muutub punaseks, näitab test positiivset tulemust.

Muidugi on olemas lisaks ka teisi teste. Sobiliku määrab Su lapsele nahaarst.

Kuidas hoolitseda nahaekseemi eest?

Kui ekseemi põhjust ei leita ja sellele ei määrata ravi, võib ärritus süveneda ja ebameeldivad sümptomid tiheneda.

Kui atoopilise dermatiidi laigud spetsiaalse salviga taanduvad, peab ravi jätkuma - igapäevaselt tuleks nahka pidevalt niisutada ja kreemitada. Naha kaitsemehhanismid on nõrgenenud ja see on kuiv ning vastuvõtlik haigustele.

Lapse naha kaitseks soovitab arst teda pesta mitte tihedamini kui kaks korda nädalas. Teistel päevadel võib tal ainult "strateegilised" piirkonnad puhtaks pesta.

Peale vannis käimist peaks naha rätikuga ära kuivatama ( tupsutamine on lapse õrnale nahale pehmem), ning seejärel määritakse toitva kreemi või salviga kokku. Naha kokkupuutel veega kaotab nahk niiskust ja kaitsekiht kaob ning nahk muutub veelgi kuivemaks.

Vette võib lisada ka kummelit või spetsiaalset õli, mis sisaldab looduslikke rasvhappeid.

Võitluses ekseemiga on tähtis leida ärrituse põhjus ja hoolitseda ärritunud naha eest igapäevaselt.

Et teie lahing ekseemiga lõppeks võidukalt!
 

Emmede Klubi