Raskete nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on tänuväärne, kuid sellega võiks tervest perest pärit beebide puhul oodata kuni laps on õrnast vastsündinueast väljas, ja ka hiljem võiks enne vaktsiini süstimist põhjalikumalt tutvuda lapse tervisliku seisundiga, leiab ämmaemand Moonika Tammel.
Tammeli hinnangul on Eesti riiklikus immuniseerimiskavas nii mõistlikke vaktsiine kui ka küsitavaid kohti. Näiteks leiab ämmaemand, et iga vastsündinu vaktsineerimine B-hepatiidi vastu esimesel elupäeval ei ole põhjendatud. Vaktsiin on lisakoormus vastsündinu veel olematule immuunsüsteemile ja maksale.
"Kui vanemad B-hepatiiti ei kanna ja seda esineb üldse Eestis väga vähe, siis kust laps selle kehavedelike teel leviva haiguse saab? Kuni ta ise veel mänguväljakul ei müra, seni ei saa," ütleb Tammel.
Kohe sündides võiks vaktsineerida lapsi, kelle vanemad või pereliikmed kannavad B-hepatiiti, kelle ema tuleb sünnitama ilma eelneva arvelolekuta ja kelle tervis on seega läbiuurimata, või kes kuulub selgelt sotsiaalsesse gruppi, mille liikmeil on tõenäosus B-hepatiidiga kokku puutuda, või pärast sünnitusmajast lahkumist arstide käeulatusest kaduda.
"Kuid kontrollida on tülikas. Lihtsam on teha automaatne liigutus, kui ema ja laps parasjagu kohe käepärast, lüüa ühe puuga, kõigile vastündinutele suts ära," põhjendab Tammel riiklikku otsust süstida hapraid vastsündinuid vaktsiiniga, mida enamusel neist tegelikult nii noorelt tarvis ei lähe.
Teine vastsündinule antav vaktsiin on tuberkuloos. "See jällegi on õhkpiisknakus, mille võib tõesti laps tänavalt saada, ja Eestis tuberkuloosi ka liigub", peab Tammel selle süsti tegemist vastsündinule põhjendatumaks, kuid soovitab siiski võimaluse korral kõigi vaktsiinidega oodata kuni beebi on vastsündinueast väljas - nt kolmanda elukuuni.
Pärast seda on lapse vaktsineerimine tõsiste tagajärgedega haiguste vastu (nagu lastehalvatus) Moonika Tammeli hinnangul tarvilik. Selliste haiguste ühiskonnast vaktsineerimise teel eemal hoidmine on tänuväärne.
Kuid et ennetada juhtumeid, kus vaktsineerimine ise toob kaasa rasked tervisekahjustused, tuleks jällegi läheneda igale lapsele individuaalselt. Näiteks lubavad ravimifirmad, et vaktsiinis sisalduv raskemetallide tase on ohutu. Üksi ehk ongi, kuid kui raseda naise või hiljem lapse enda organismis on eelnev raskemetallide tase kõrge, võib just vaktsiinisüstist saada piisk karikasse. Samuti võib vaktsineerimine olla vastunäidustatud lapsel, kelle keha võitleb parasjagu mõne infektsiooniga.
"Aga analüüsid on kallid, ei hakata neid tegema enne vaktsineerimist," nendib ämmaemand.
Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse läänemaailmas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Loe vaktsiinvälditavate nakkushaiguste esinemise kohta Eestis ja mujal SIIN, uudist puhkusereisilt leetrid Eestisse toonud lastest SIIN ja ämmaemanda arvamust vastsündinute vaktsiiniga süstimisest SIIN.
Milliste haiguste vastu vaktsineerimist pead põhjendatuks, milliste mitte?
Oleme ka lasknud pojale kõik riiklikuskavas ettenähtud vaktsiinid ära teha. Rotaviiruse vaktsiini ei lasknud teha , aga puugivaktsiini samuti veel mõtleme, kuna tegelikult viibime palju looduses ja minul endal on see tehtud.
Mina olen lasknud teha Martinile kõik riiklikus kavas ettenähtud vaktsiinid. Pikald olen mõelnud ja kaalunud vaktsiine mis oleks tasulised : puugi, rota . Rotaviiruse vaktsiini ma ei lasknud teha, kuna olen kuulnud nii palju vastakaid arvamusi. Puugivaktsiini veel mõtlen 😀Räägitud on ka gripivaktsiinist. Selle kohta mainist mulle arst, et lasku ma endale ja abikaasale teha..et meie oleme viirusekandjad kes lapsele edasi annavad. Et hetkel 1a. lapsele pole vaja teha. Hiljem vb tõesti, kui lasteaeda läheb 😀