Sellel nädalal aastanumber vahetus. Uue aasta võtsime vastu vanavanemate ja naabritega. Alustuseks oli üks korralik õhtusöök ning peale seda läksime naabrite juurde istuma. Täpselt südaööl oli Aironil söögiaeg ning kui teised läksid õue uut aastat vastu võtma, siis Airon ja emme tegid seda toas kahekesi. Issi oli merel tööl nagu ikka.
Sel nädalal tuli emmel natuke ka mingi arusaamatu kadedus issi vastu. Põhjuseks see, kuidas issi elu sisuliselt ei muutunud peale lapse sündi absoluutselt. Käib tööl edasi, teeb asju spontaanselt, magab nii kaua kui tahab jne. Asja tegi kõige absurdsemaks emme jaoks see, et Airon on ju tegelikult imehea laps, kes magab hästi ja ei nõua palju. Lisaks see, et kodus olles issi tegeleb lapsega väga palju. Kolmandaks ei ole emme veel absoluutselt valmis poisist eemal olemagi. Õnneks see tunne ja pettumus möödusid üsna kiiresti.
Esimest korda vahetas Airon ära öö ja päeva. Ehk ta oli üleval südaööst kuni kella 6ni hommikul. Endal oli nägu naeru täis ja jutte, mida rääkida, oli ääretult palju. Emme aga ei oska ju magada, kui poiss ärkvel on. Kuigi vabalt oleks võinud seda teha, sest Aironi parim kaaslane tol ööl oligi tema ise. Õnneks oli see ainukordne nähtus ning järgmisest päevast olid öö ja päev jälle õiges järjekorras :)
Aironil õnnestus ilmselt juhuste kokkulangevuse tõttu keerata seljalt kõhule mitu korda aga kuna seda tegelikult veel keeramiseks ei loeta ning poiss liiga väike ka, et selliseid oskuseid omandada. Siiski oli tore vaadata tema „saavutust“ :)
