Ämmaemand ja imetamisnõustaja Ada Vahtrik rääkis rahvusvahelise rinnaga toitmise nädala puhul ka nõukogude ajal levinud nõuannetest, mida tänapäeval enam ei soovitata ja mis võivad olla suisa ohtlikud.
Pelgulinna sünnitusmajas peetud loengus «Imetamine – nõuannete muutused viimase 100 aasta jooksul» tõi ämmaemand näiteid muuhulgas 1985. aastal ilmunud Astrid Tammiste «Imiku kalendrist», kus leidus mitmeid nõuandeid, mis tänapäeval enam ei kehti või on osutunud lapsele tervistkahjustavaks, kirjutab Naine24.
Lapse hooldamine
Taimeõli - tänapäeval ei soovitata vanniveele midagi lisada ja kindlasti mitte taimeõli. Varem õlitati laps sünnitusmajas sisse, kuid niisutamiseks sobivad pigem kreemid.
Talk - tänapäeval seda ei soovitata, sest talk ja puudribaasil hooldusvahendid ummistavad siiski poore ja beebi pepu punetuse korral kasutatakse tsink-salvi.
Kaaliumpermanganaadi 5-protsendiline lahus – see oli tolle ajastu kohustuslik asi, sest kardeti infektsiooni. Kodu peeti eriti räpaseks kohaks ja seda soovitati panna vannivette. Tänapäeval seda lahustatud kujul apteegis enam ei müüda ja kui lapse nahale peaks sattuma tilgake kaaliumpermanganaati, siis võib olla tegemist tõsise põletusega
Boorhape – sooriravimiks soovitati vanemal juba enne lapse sündi koju boorhapet varuda. Boorilahusega puhastati vastsündinu silmi ning boorpiirituse ja briljantrohelisega puhastati naba. Boorist on tänapäevaks täiesti loobutud, sest see ärritab limaskestasid; on kantserogeense toimega ja pärsib lapse närvisüsteemi.
Briljantroheline - naba hoolduseks kasutatakse tänapäevalgi briljantrohelist, kuid selleks võiks pigem kasutada piirituselahuseid, mis ei kata oma värviga naha pinda. Kui naba läheb hukka – leemendab ja on punane, siis briljantrohelist kasutades võib juhtuda, et seda ei ole õigel ajal näha ja tekib ohtlik seisund (mida juhtub küll harva).
Magamisharjumused – soovitati, et kui korter on ühetoaline, siis tuleks lapsele varuda valgem kaugem nurk ja eraldada see sirmi või eesriidega. Tänapäeval soovitatakse emal magada lapse kõrval, et teda kaissu võtta ja enda lähedal hoida.
Õues käimine – 1985. aastal soovitati beebiga õues käia alles 3-4-nädalaselt mõnest minutist ühe tunnini ja kuni 5 miinuskraadiga. Soojal ajal võis õue minna kahenädalase lapsega. Vahtriku sõnul paneb imestama, et lapsega soovitati talvel õue minna vaid mõneks minutiks, sest enamasti hakkab laps juba talveriiete selgapanekuga nii nutma, et teda ei ole mõtet paari minuti pärast traumeerida ja siis hakata kohe lahti riietuma. «Tänapäeval kutsutakse sünnitusmajja kontrolli juba ühenädalasi lapsi ja ikka veel on neid vanemaid, kes helistavad arstile, et mul laps on veel nii väike, et ma ei tohi temaga õue tulla,» rääkis ta. «Viimati oli mul selline vestlus keset juunikuud.» Nüüd soovitatakse vaadata enesetunde ja ilma järgi, kui kaua lapsega õues olla, kuid kindlasti ei pea ootama neli nädalat.
Imetamine
- Emal soovitati rind enne imetamist boorveega puhastada, kuid see eemaldab rinnalt loomuliku kaitsekihi ja imetamine võib olla valulik. Tänapäeval soovitatakse lihtsalt regulaarselt duši all käia ja käsi pesta.
- Üle 20 minuti ei tohtinud last sööta. Tänapäeval ei öelda, et laps ei tohi kaua süüa, kuid kui ta seda teeb, siis tuleb vaadata, et mida laps rinna otsas teeb – kas ta sööb, kui efektiivselt ja kas imemisvõte on õige. Nüüd on levinud teadmine, et kõik lapsed söövad erinevalt.
- Rind tuli pärast söötmist tühjendada. Kuna aparaadid olid algelised ja tegid haiget, siis enamus emasid tegi seda käsitsi. See oli ohtlik soovitus, sest rinda ei saa tegelikult tühjendada - piima tekib kogu aeg juurde ja on naisi, kes lüpsmisega piima rinnast kätte ei saa. Lüpsmise oskust võib vaja minna, kuid lihtsalt rutiinist seda ei tehta.
- Varem usuti, et rinnapiima hulk sõltub ema eluviisist ja toitumisest, kuid täna me teame, et rinnapiima hulk ja kvaliteet ei sõltu ema toitumisest peaaegu üldse. Oluline on toitumine, et ema tunneks ennast hästi.
- Last võis ööpäevas toita ainult 6 korda ja kindlatel kellaaegadel. Vaid siis, kui vaatamata püüdlustele ei õnnestu suuremat vahet pidada, võis anda lapsele 7 korda ööpäevas süüa.
- Lapsele soovitati pakkuda vett. See arusaam on vanema generatsiooni naistes veel tugevasti sees, kuigi on teada, et rinnapiimalaps, kes lisatoitu ei saa, ei vaja vett.
- Last kaaluti enne ja pärast imetamist. Kui emale tundus, et piima ei jätku, siis anti lapsele tummi, doonorpiima või kunstsegu.
Vahtrik selgitas, et tolle aja meditsiin oli paljuski oletuslik, sest majandusseis oli kehv ja alles 80ndatest hakati uurima last ja rinnapiima. Varem võeti vastsündinut kui väikest täiskasvanut ja kuna täiskasvanud öösel süüa ei vaja, siis arvati seda ka lapse kohta. Kõik need soovitused olid aga kahjulikud seetõttu, et pärssisid normaalset imetamist ja neid järgides tekkisidki emal probleemid ja laps pidi kunsttoidule üle minema.
Tänapäevased soovitused
- Öine imetamine suurendab rinnapiima kogust.
- Ühe toidukorra pikkus ei ole rangelt ette kirjutatud – rütm on individuaalne. Tähtis on imemise efektiivsus ehk kuidas laps imeb.
- Vett ei vaja rinnalaps enne, kui ise teisel elupoolaastal tassist jooma õpib.
- Ainsaks lisandiks rinnapiimale esimesel poolaastal on D-vitamiin, mille andmist on hea jätkata kaks aastat.
