2022. aasta seadusmuudatused, mis puudutavad lapsi ja peresid

2022. aasta seadusmuudatused, mis puudutavad lapsi ja peresid

06. Jan 17:01 Emmede Klubi Emmede Klubi

Alanud aastal ootavad meid, lastega peresid, ees päris mitmed seadusmuudatused. Kuna mõned muudatused on keerukad, siis jäta oma küsimus julgelt kommentaaridesse – aitame vastuse leida!

 

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks.

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Ema tervise kaitseks on emapuhkuse ajal töötamine piiratud, nagu oli ka vana dekreedi puhul. Isa ei saa võtta emapuhkust ema eest.

Meenutame, et ka isadel on oma osa vanemapuhkusest – 30 päeva. Selle perioodi eest makstakse isa vanemahüvitist. Ema ei saa võtta isapuhkust isa eest. 

Isa ja ema võivad kasutada oma emapuhkust ja isapuhkust kas ühel ajal või eraldi.

https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  
 

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist.

Kogu ülejäänud vanemapuhkus- ja hüvitis jääb vanemate vahel jagamisele, nagu nad ise soovivad - kas võtab ülejäänud aja ema või isa või jagatakse seda nagu soovitud. Uudne on aga see, et nüüdsest saavad vanemad ka kaks kuud korraga vanemapuhkusel olla. Koos emapuhkuse ja isapuhkusega tähendab see, et vanemad saavad soovi korral koguni kolmeks kuuks mõlemad lapsega koju jääda. 

Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal - kuni kahe kuu võrra. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni. 

https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  
 

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. 

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla. 

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  
 

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. 

Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14 aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. 

Paraku kaasneb uue süsteemiga lapsepuhkuse päevadest ilma jäämine nendele vanematele, kellel on üks või kaks last ja kes varem kasutasid iga aasta kolme päeva. 

https://emmedeklubi.ee/emadele/aprillist-muutub-lapsepuhkuse-susteem11979/
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

 

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine.

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed. 

https://www.sm.ee/et/uudised/haiguspaevade-varasem-huvitamine-jatkub-ka-jargmisel-aastal  

 

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus  70 eurot on viimase kümne aasta suurim. Paraku kaasneb sellega ka lasteaiatasu tõus mitmetes omavalitsustes.

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib 2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis. Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. 

https://emmedeklubi.ee/koolieelik/alampalk-touseb-kovasti-paraku-koos-sellega-mitmel-pool-ka-lasteaiatasu11984/
https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2022-aastal-654-euroni

 

Kavas on muuta alushariduse ja lapsehoiu seadust.

Haridusministeerium plaanib maimikute hoiuteenuse muuta haridussüsteemi osaks, et toetada 1,5-3-aastaste laste üldoskuste arengut. Kohalikud omavalitsused peavad aga peredele tagama lasteaia- või hoiukoha alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, kui vanemad seda soovivad. 

Alushariduse ja lapsehoiu seadus on kavandatud jõustuma 1. septembrist 2022.

https://www.err.ee/1608455207/sugisest-peab-olema-lasteaia-voi-hoiukoht-tagatud-1-5-aastastele
https://www.hm.ee/et/uudised/kavas-muuta-alushariduse-ja-lapsehoiu-seadust

 

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus.

Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeseks on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui Riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub vaktsiinikindlustus tuleva aasta 1. mail. 

https://www.sm.ee/et/uudised/patsiendi-ja-vaktsiinikindlustuse-eelnou-sai-valmis  

 

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. 

Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks.

https://www.sm.ee/et/uudised/euroopa-liidu-noukogu-vottis-vastu-direktiivid-tootingimuste-suurema-labipaistvuse-ning-too

 

Tervise Arengu Instituut hakkab katsetama laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhist sekkumisprogrammi Seikluste Laegas.

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis-ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias. Lisainfo: Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonijuht, valdo.jahilo@tai.ee  

 

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele.

Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta. 

https://emmedeklubi.ee/koolilaps/riik-loob-perelepitussusteemi-mis-toetab-lastega-paare-lahkuminekul11934/
https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riikliku-perelepitussusteemi-loomise
  

 

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemaja ka Lääne-Eestis  

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata. 

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja