Su lapsel on probleeme enureesiga? Jaga oma kogemust, et ka teisi aidata!

29. Jun 2017, 11:11 Emmede Klubi Emmede Klubi

Öösel voodisse pissimine ei ole sugugi mitte haruldane probleem. Statistika näitab, et öine enurees kimbutab igat kaheksandat last vanuses neli kuni kümme. 

Enamik neist kasvab sellest lõpuks ise välja, kuid mõnikord võib see viitada ka mõnele tõsisemale probleemile ja võib vajada ka arstiga konsulteerimist.

Tahame omalt poolt aidata enureesiga kimpus olevaid lapsi ja nende vanemaid ning seetõttu palumegi Sinu abi. Just seetõttu, et isiklike kogemuste jagamine on tihtipeale suurimaks toetuseks ja annab parimat nõu. Ehk võib just Sinu kogemus anda häid ideid või tuge kellelegi, kes hetkel sama probleemiga silmitsi seisab ja parimat lahendust otsib.

Juhul, kui ka Sinu laps (lapsed) on enureesi põdenud, siis jaga oma kogemust meiega saates kiri aadressile madiken.kytt@emmedeklubi.ee
Mis vanuses probleem tekkis, kuidas sellest jagu saite, kuidas selle aja jooksul last julgustasid ja enesekindlana hoidsid? Ning kui Su laps hetkel enureesi põeb, siis mis ajast alates ja kuidas teil läheb? Kõikide vahel, kes oma kogemust jagavad ja kelle lapsel hetkel enureesiga probleem, loosime välja ka Huggies Drynites imavaid ööpükse!

20180108173235-27903.jpg

Lisaks ole ka nii hea ja täida palun see pisike küsimustik siin postituse lõpus, et saaksime paremat aimu, kui paljud meie lugejatest on enureesiga kokku puutunud!

EiOskaArvata EiOskaArvata 29. Jun 2017, 22:38

Minu lapsel tekkis probleem teisel lasteaia-aastal. Proovisin perearstilt abi saada ning ka psühholoogilt kuid miski nendest nõuannetest ei toiminud. Ühel hetkel hakkas laps rääkima et kardab kasvatajat. Selleks hetkeks ehk kevadeks kui probleem oli juba üle poole aasta kestnud otsustasin et nii ei saa olla. Hakkasin jamama lasteaiaga et rühma vahetada ja kui laps enam selle kasvatajaga kokku ei puutunud oli allapissimise probleem haihtunud. Meil kaasnes öise pissimisega ka päevane kakamine. Algasid samal ajal ja lõppesid samal ajal.
Ka mul endal lapsena oli see probleem kuid pikemalt. Teadaolevalt kuni umbes 15 eluaastani ja see segas mind väga. Tihti ei saanud ma hommikuti enne kooli minekut pesta sest pesiluvett pidime keetma kas potis või veekeetjaga. Sellest tulenevalt tekkis ka narrimine ja muud probleemid. Pidevast alandamisest ja narrimiseat ning toetava pere puudumisest arenes välja depressioon.