Kolmeaastasel lapsel võiks juba olla kodus olemas oma koht - kui mitte oma tuba, siis nurgake või sahtlike, mis arendaks tema minatunnetust, aga ka õiguste ja vastutuse tundmist.
Emmede Klubi lugeja kirjutas meile huvitava küsimuse: millisest east alates oleks lapsele vaja kodus "oma nurka"? Kuidas seda luua, kui pere elamispind on väike ja lisaks emale-isale-väikelapsele on peres ka näiteks imik või suurem laps?
Päris oma kohta vajab laps sellest hetkest, kui tema minatunnetus on tekkinud - umbes kolmeaastasena, vastab lastepsühholoog ja pereterapeut, Lääne-Eesti Rajaleidja juht Tiina Kütt.
"See on tegelikult lapse arengu jaoks ülimalt oluline. See ei pea olema eraldi tuba või isegi eraldi nurk, see ei pea üldse olema suur. Piisab ka oma mänguasjakastist või oma sahtlist, väiksena võib see olla kasvõi lapse voodi. Peaaesi, et oleks üks lapse oma kohake, kus kehtiksid tema reeglid ja kust teised asju ilma loata ei võtaks, kus oleks tema personaalne isikuruum, mida vajab iga inimene. See on mina-arengu jaoks tähtis," selgitab psühholoog.
"Iga ema näeb ja tunneb oma lapsi, tajub ära aja mil laps hakkab olema "mina ise" - minu asi, minu oma. Siis ongi käes aeg selline nurgake tekitada," ütleb Kütt.
Kui aga oma nurgake on lapsele loodud, peab laps hakkama õppima ka oma ruumi eest hoolt kandma - vastutama. Esialgu koristage alati lapsega koos, mitte tema eest ära, lõpuks jääb koristamine lapse enda ülesandeks.
Koos vastutusega kaasnevad õigused: kui lapsele on antud oma kohake mille eest ta ka hoolitseb, siis tõesti tuleb tema ruumi ka austada. Näiteks ei tohi lapse teadmata lasta külla tulnud teisi lapsi tema isikliku sahtlikese kallale. Muidugi, jagama peab õppima, kuid lapsele tuleb külalistest teada anda, mitte tema ruumi omavoliliselt kasutada.
Millal sai Sinu laps kodus "oma koha"?
Martinil tekkis oma tuba siis, kui ta meid meie magamistoast välja ajas. Nimelt polnud ta nõus meiega samas toas magama (hetkel 2-toaline korter).
Tulevikus saab ka ikka päris enda toa, mis on temale kujundatud ja sisustatud.
Mulle meeldib kui lapsel on oma oaas, kus olla . Oma mängunurgake , kus teisi lapsi vastuvõtta ja voodinurgake.
Hetkel on meie 2-toalises Martinil oma mängunurk , kus viidab enamus aja. Muidugi on ta selline püsimatu hing, kes eriti omaette ei mängi...ikka emme-issiga !
Lapsele on oma tuba väga tähtis. Tähtsustama hakkab ta seda muidug natukene vanemana , kui meie Martin 😀
Meie lapsel on sündimisest saati oma tuba. Magamiseks ta seda ei kasuta, see on praegu täielikult lapse mänguasju täis. Muud mööblit ei ole me jõudnud veel sinna sisse osta. Tunnen, et see tuba on lapsele väga oluline. Kuigi poja on 2-aatane ja 3-aastani on veel päris palju aega, saab ta aru, et seal on tema asjad ning sealt võib ta asju võtta millal ise tahab. Teistes tubades teab, et on ühised asjad ning kui midagi tahab, siis küsib.
Oma tuba on tal kindlus ning kui tal tekib soov seal oma ette mängida, siis me võimaldame talle seda.