Kolmeaastasel lapsel võiks juba olla kodus olemas oma koht - kui mitte oma tuba, siis nurgake või sahtlike, mis arendaks tema minatunnetust, aga ka õiguste ja vastutuse tundmist.
Emmede Klubi lugeja kirjutas meile huvitava küsimuse: millisest east alates oleks lapsele vaja kodus "oma nurka"? Kuidas seda luua, kui pere elamispind on väike ja lisaks emale-isale-väikelapsele on peres ka näiteks imik või suurem laps?
Päris oma kohta vajab laps sellest hetkest, kui tema minatunnetus on tekkinud - umbes kolmeaastasena, vastab lastepsühholoog ja pereterapeut, Lääne-Eesti Rajaleidja juht Tiina Kütt.
"See on tegelikult lapse arengu jaoks ülimalt oluline. See ei pea olema eraldi tuba või isegi eraldi nurk, see ei pea üldse olema suur. Piisab ka oma mänguasjakastist või oma sahtlist, väiksena võib see olla kasvõi lapse voodi. Peaaesi, et oleks üks lapse oma kohake, kus kehtiksid tema reeglid ja kust teised asju ilma loata ei võtaks, kus oleks tema personaalne isikuruum, mida vajab iga inimene. See on mina-arengu jaoks tähtis," selgitab psühholoog.
"Iga ema näeb ja tunneb oma lapsi, tajub ära aja mil laps hakkab olema "mina ise" - minu asi, minu oma. Siis ongi käes aeg selline nurgake tekitada," ütleb Kütt.
Kui aga oma nurgake on lapsele loodud, peab laps hakkama õppima ka oma ruumi eest hoolt kandma - vastutama. Esialgu koristage alati lapsega koos, mitte tema eest ära, lõpuks jääb koristamine lapse enda ülesandeks.
Koos vastutusega kaasnevad õigused: kui lapsele on antud oma kohake mille eest ta ka hoolitseb, siis tõesti tuleb tema ruumi ka austada. Näiteks ei tohi lapse teadmata lasta külla tulnud teisi lapsi tema isikliku sahtlikese kallale. Muidugi, jagama peab õppima, kuid lapsele tuleb külalistest teada anda, mitte tema ruumi omavoliliselt kasutada.
Millal sai Sinu laps kodus "oma koha"?
eveliiy