Rannailmad on käes. Mida pidada silmas lastega rannas olles?

Rannailmad on käes. Mida pidada silmas lastega rannas olles?

21. Jul 16:04 Emmede Klubi Emmede Klubi

Päikselised suvepäevad on käes ning tore on veeta lastega aega rannas. Lastega randa minnes tuleb arvestada mitmete asjaoludega, et seal oldud aeg oleks turvaline ja tore nii vanematele kui lastele. Artiklis toome välja, mida tuleks pidada meeles lastega rannas viibides.

Alla 12aastased lapsed ei tohi rannas viibida ilma täiskasvanuta

Oluline on meeles pidada, et kuni nelja-aastaseid lapsi ei tohiks veekogu lähedal haardeulatusest kaugemale lasta. Väikelapsed võivad joosta ootamatult vette. Ka suuremaid lapsi, kes juba omapäi vees suplevad, tuleb jälgida. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja väga kiiresti.

Lapsele on sobiv nabakõrgune vesi. Üle naba vette ei tohi last jätta ka siis, kui ta on täiskasvanuga rannas. Lapsele võiks kehtestada reegli, et nabast kõrgemas vees ei supelda.

Alla 12aastasel lapsel on keelatud ilma täiskasvanuteta rannas viibida. Lapsed ei taju ohte maal ega vees ning nende ohutuse eest vastutavad vanemad. Lastega randa tulles peab arvestama, et see pole tavaline lõõgastav rannapäev, vaid pidev silmside lapsega, et teada, kus laps on ja mida ta teeb.

Laps ei ole väike täiskasvanu

Laps võib küll anatoomiliselt olla täiskasvanuga sarnane, kuid tal on teistsugune füsioloogia. Seega tuleb rannas arvestada, et lapse keha jahtub kergemini, tema hingamisteede ehitus on teistsugune, mistõttu on ka lämbumisoht suurem. Samuti pole lapsel teadmisi ja kogemusi, mis on täiskasvanul. Seetõttu tuleb olla lastega rannas väga valvas ja tähelepanelik. 

Täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud

Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad tunduda kasulikud, kuid tegelikult on kõikvõimalikud täispuhutavad veemänguasjad ja abivahendid ohtlikud. Need võivad kanda lapse rannast eemale ja ootamatult õhust tühjaks minna. Samuti võivad lapsed sügavasse vette kandunud asju ära tooma minnes sattuda ohtu. Ujumisrõngas võib tegelikust ujumisoskusest vale arusaama tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta. Seetõttu tuleb jälgida alati last, kui ta kasutab ujumisrõngast või kätiseid.

Keskpäevast päikest tuleks võimalusel vältida

Kell 11–15 on UV-kiirgus kõige intensiivsem. Sel ajal tuleks olla pigem varjus või teha rannas olemisest paus. Päikese käes viibides ei tohiks unustada ka päikesekreemi nii lapsel kui endal. Soovitatav on kasutada vähemalt SPF 30 kaitsefaktoriga kreemi, mida tuleks kanda peale 15–30 minutit enne päikese kätte minekut. Päikesekreemi tuleks uuenda iga kahe tunni tagant ja alati pärast ujumist või higistamist.

Riietuse puhul tasub eelistada UV-kaitsega pluuse, õlgu katvaid riided ja mütse. Laste silmad on päikesevalgusele tundlikumad, seega on soovitatav kasutada UV-kaitsega päikeseprille. Rannas mängides võiks lastel olla koht, kus aeg-ajalt varju minna. Selleks sobib mõni varjualune koht, näiteks mõni puu, või spetsiaalne rannatelk.

Vedeliku vajadus suureneb kuuma ilmaga

Lapsed ei pruugi ise alati tunda janu või anda märku, et nad soovivad juua. Seetõttu tuleb neid teadlikult suunata jooma. Sealjuures tasub vältida magusaid jooke, näiteks limonaade ja mahlu, mis võivad hoopis suurendada janu või ärritada magu kuuma ilmaga. 

Isegi kui lapsed ei tunne janu, tasub neile pakkuda iga 20–30 minuti tagant väike lonks vett. Hea on, kui on kaasas isiklik joogipudel, millest lapsed on harjunud vett jooma. Veepudelit tasub hoida varjus või külmakotis, et vältida selle ülekuumenemist. 

Märgista laps oma andmetega

Nii hoolikas kui lapsevanem ka poleks, kõiki juhtumisi ei saa vältida. Seepärast on hea, kui laps on märgistatud andmetega, mille abil saab vanematega ühendust. On olemas ka spetsiaalseid veekindlaid käepaelu, kuhu saab kirjutada lapse nime ja lähedaste kontaktandmed. Käepaelaga saab mängida ja ujuda, kartmata, et see ära kaob.

Meeles tasub ka pidada, et rannavalve ei ole lapsehoidja. Kuigi rannavalve on küll alati valmis oma teadmiste ja võimaluste piires jagama nii nõu kui abi kõikidele rannas viibijatele, ei ole tegemist inimestega, kes jõuaksid või peaksid valvama kõiki rannas hullavaid lapsi. Laste valvamine on nende vanemate kohustus.

Avalikud valvega rannad on parim valik

Võimalusel tasuks eelistada avalikke valvega randu, kuna sealne territoorium on hooldatud ja veekogu põhjast eemaldatakse sinna sattunud ohtlikud esemed. Samuti on vettehüppe tornid on kontrollitud, põhi turvaline ja sügavus piisav.

Ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse. Vetelpäästjad näevad nii vees kui kaldal olevaid ohte ja aitavad õnnetusi ära hoida. Päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi. Lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad.

Lipuvärvide tähendused

Punane – vee temperatuur on alla 16 kraadi. Vesi on keskmisele inimese külm. Esineda võib tugev tuul, kõrged lained või muu oht. Vees viibimine ei ole soovitatav, sest see on ohtlik.  

Kollane – vee temperatuur on 16-18 kraadi. Esineda võib tugev tuul, kõrged lained või muu selline oht. Pikalt vees viibida ei soovitata kellelegi, eriti suur oht on lastele ja nõrgema tervisega inimestele. 

Roheline – vee temperatuur on rohkem kui 18 kraadi. Veelainetus on tasane ning kõik ilmastikutingimused turvaliseks ujumiseks on sobivad. Vees viibimine on ohutu kõigile. 

Lilla – vees on avastatud saaste, mida parasjagu analüüsitakse või mis on analüüsidega kinnitatud ja ohtlikuks tunnistatud Terviseameti poolt. Sellises vees pole ujumine soovitatav. 

Rannavalvurid jagavad värsket infot rannaoludest mitu korda päevas oma staapide vahetus läheduses. Rannakülalised saavad rannas infot õhu- ja veetemperatuuride, UV-indeksi ja signaallipu kohta. Kui rannas esineb oht, millest rannavalvurid on rannakülalistele teada andnud, on ohuga arvestamise vastutus eelkõige täiskasvanud inimesel endal ja laste puhul lapsevanemal.