Kas vaktsiinid sisaldavad raskemetalle, mis kahjustavad meie tervist?

Kas vaktsiinid sisaldavad raskemetalle, mis kahjustavad meie tervist?

11. Feb 12:04 Emmede Klubi Emmede Klubi

Vaktsineerimise suhtes skeptilised lapsevanemad on tihti toonud suurima vaktsineerimisega seotud probleemina välja asjaolu, et vaktsiinid sisaldavad raskemetalle, mis ladestuvad inimese kehas ja kahjustavad närvisüsteemi. Tegelikult meie vaktsiinid raskemetalle ei sisalda. 

Elavhõbe vaktsiinides

Kui varasemalt kardeti kõige enam vaktsiinide elavhõbedasisaldust, siis see hirm on tänaseks suudetud kummutada, sest ükski Eestis laste riiklikus vaktsineerimiskavas olev vaktsiin ei sisalda elavhõbedat ega elavhõbedaühendit tiomersaali.

Tiomersaali on varasemalt kasutatud mõningates vaktsiinides konservandina ning nii Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa Ravimiamet kui ka Eesti Ravimiamet on tõenduspõhisel seisukohal, et marginaalne kogus ei kahjusta inimeste tervist. Olenemata sellest on vaktsiinide tootmisel elavhõbedaühendite kasutamisest loobutud, et säästa keskkonda. 

Alumiinium vaktsiinides

Alustuseks tasub mainida, et alumiinium ei ole raskemetall vaid kergmetall. Vaktsiinid sisaldavad väga vähesel määral alumiiniumit.

Alumiiniumit kasutatakse vaktsiinides adjuvandina - ainena, mis kiirendab ja tugevdab immuunvastust, st aitab vaktsiinil paremini töötada. Need vaktsiinid, mis sisaldavad nõrgestatud elusat haigustekitajat, tavaliselt adjuvante ei vaja, sest need vaktsiinid põhjustavad ise tugeva immuunvastuse. Adjuvante on vaja lisada nendesse vaktsiinidesse, mis sisaldavad surnud haigustekitajat, sest surnud haigustekitajad ise tekitavad nõrgema immuunvastuse. Ilma adjuvantideta tuleks surnud haigustekitajaga vaktsiini suuremas kogudes, enamate doosidena anda.

Elementidest, mis moodustavad meie planeedi maakoore, on alumiinium rohkuselt kolmandal kohal hapniku ja räni järel. Seetõttu on alumiiniumit Maal elades väga raske vältida. Me sööme, joome ja hingame väikeses koguses alumiiniumit sisse iga päev.

Näiteks sööme me toitusid, mis tulevad alumiiniumist anumas (õllepurk, konservipurk, foolium). Rinnapiimatoidul imikud neelavad esimese kuue elukuu jooksul umbes 7 mg alumiiniumit, piimasegu saavad beebid umbes 38 mg alumiiniumit ja sojal põhinevat piimasegu saavad beebid koguni 117 mg (vaata ka videot).

Ka õhk sisaldab alumiiniumit - linnapiirkonnas 0.4–8.0 µg kuupmeetri õhu kohta. Beebi hingab umbes 7.2 m3 õhku päevas, mis teeb esimese poole eluaasta jooksul 1.1-10.5 mg alumiiniumit. 

Vaktsiinid sisaldavad alumiiniumit alumiiniumhüdroksiidi ehk alumiiniumsoola kujul 0.125-1.5 mg doosi kohta. Seega, lihtsalt öeldes - me kõik, ka imikud, saame toidust palju rohkem alumiiniumit kui vaktsiinidest. 

Et elusolendid saaksid rohkelt alumiiniumit sisaldaval Maal kenasti toime tulla, oleme evolutsiooni käigus arenenud nii, et alumiiniumhüdroksiid elimineeritakse meie kehast neerude poolt väga kiiresti. 

Siiski on paljud vanemad mures, et alumiiniumi sissesöömine (toiduga) on ohutum, kui selle sissesüstimine (vaktsiiniga). Tegelikult pole erilist vahet - keha töötleb sissehingatud, sissesöödud ja sissesüstitud alumiiniumit ühel ja samal viisil. Verre jõudnud alumiiniumist  lahustub ja imbub rakkudesse vaid tibatilluke osa, enamik seotakse proteiinidega, mis viivad alumiiniumi neerudesse ja kehast välja. 

Vaktsiinides sisalduva alumiiniumi kui ohuallika "maaletoojad" on Christopher Shaw, Lucija Tomljenovic, Christopher Exley ja James Lyons-Weiler. Internetist võib leida nende "spetsialistide" sõnavõttusid, vahel ka artikleid madala usaldusväärsusega teadusajakirjadest, mis on hiljem siiski ümberlükatud. Nähes neid nimesid allikana, tasub info suhtes väga kriitiline olla. 

Vaktsineerimise vastastel on komme klammerduda paari üksiku, enamasti tõsiteaduse poolt juba ümber lükatud pseudoteadusliku artikli külge, mis kinnitavad nende eelarvamust, ning vältida samal teemal tehtud muude tulemusteni jõudnud arvukaid uuringuid (mida nimetatakse teaduses cherry-pickinguks). Selline ühekülgse tõendusmaterjali vaatlemine ei võimalda näha üldpilti.

Tõsiteaduses pole siiski leitud ühtegi põhjuslikku seost vaktsiinide ja autismi vahel. Ei vasta tõele, et autismi esineks rohkem vaktsineeritud lastel. Uuringud, mis väidavad vastupidist, on raskete uurimisvigate tõttu ümber lükatud. Samuti ei ole leitud, et vaktsineeritud lastes sisalduks rohkem kogunenud alumiiniumit kui vaktsineerimata lastes.

Vaktsiinide tegelikud võimalikud kõrvalmõjud on märgitud ravimi pakendis olevale infolehele. 

(Allikas: Sceptical Raptor

 

Seega saame vastata levinud küsimusele: ei, vaktsiinid ei sisalda tervist kahjustavaid raskemetalle ning vaktsiinides sisalduv kergmetall alumiinium ei mõjuta nii vähesel määral tervist.