Lapse kasvades muutub ka tema unevajadus. Üks suuremaid lapse une muudatusi toimub tavaliselt esimese ja teise eluaasta vahel, kui laps liigub kahelt päevaunelt ühele. Kuidas aru saada, et laps on valmis minema üle ühele päevaunele?
Enamik lapsi läheb kahelt päevaunelt ühele üle vanuses 13 kuni 18 kuud, kuid iga laps on erinev. Mõni laps võib olla valmis üheks päevauneks 12 kuu vanuselt, teine vajab kahte und kuni 20. elukuuni.
Miks lähevad lapsed kahelt päevaunelt ühele?
Kahelt päevaunelt ühele üleminek on loomulik osa lapse arengust ning on seotud aju arengu, füüsilise arengu ja vähenenud unevajadusega päeva jooksul.
- Unevajadus väheneb vanusega. Beebid vajavad esimestel elukuudel palju und. Mida suuremaks nad kasvavad, seda vähem und nad vajavad. Kui laps on 13-18 kuu vanune, piisab talle sageli ühest pikemast päevaunest.
- Laps suudab kauem ärkvel olla. Lapse bioloogiline ööpäeva rütm muutub stabiilsemaks. Ta suudab pikemalt mängida ja suhelda. See tähendab, et kaks uinakut pole enam lapse jaoks hädavajalikud ja võivad hoopis hakata ööund segama.
- Kaks päevaund võivad segada ööund. Kui laps magab päeval liiga palju, näiteks kaks pikka päevaund, võib tal olla õhtulkeeruline uinuda. Samuti võib ta uni muutuda katkendlikuks. Üks ajastatud uinak aitab paremini säilitada öise une kvaliteeti.
Märgid, et laps on valmis üheks päevauneks
- Laps jätab teise une vahele või teeb väga lühikese uinaku.
- Lapse esimesse või teise unne jäämine on raske ning ta ei maga pikalt.
- Laps on öösel rahutu. Ööunne jäämine võtab kaua aega ning ööuni on katkendlik.
- Laps on ärkveloleku ajal aktiivne ja heas tujus ka siis, kui on teinud ainult ühe päevaune.
Oluline on jälgida neid märke paar nädalat, et olla kindel, et tegemist pole ajutise unemuutusega, mis võib olla tingitud näiteks hammaste tulekuga.
Kuidas aidata last ühele päevaunele?
- Järk-järguline lähenemine. Kui tundub, et laps protestib teise päevaune osas, pikendage hommikust ärkveloleku aega 15-30 minuti kaupa. Pikendage ärkvelolekut nii kaua, kuni see nihkub lõunase une ajale.
- Rutiinidega toetamine. Laste jaoks on oluline rutiin, seega tasub hoida iga päev võimalikult sarnasena. Lapse keha harjub uue unerütmiga, kui on kindlad ärkamis- ja magaminekuajad, söögiajad ning mänguaeg.
- Rahulik olemine enne und. Aidake lapsel maha rahuneda enne und. Koos raamatute vaatamine ja vaikne muusika aitavad luua rahustava keskkonna.
- Valmisolek varajasteks ärkamisteks. Uuele unerütmile üleminekul võib laps ärgata tavapärasest varem. Vahel on abi uneaja nihutamisest veidi hilisemaks, kuid tasub seejuures jälgida, et lapsel ei tekiks üleväsimust.
Kui laps on pikalt rahutu, ei maga päeval ega öösel hästi ning see mõjutab ka tema meeleolu, tasub pidada nõu perearsti või unenõustajaga.
