Tänapäeva praktikas leidub viljatusravi kliinikutes alati patsiente, kellele siirdatakse korduvalt kvaliteetseid embrüoid, aga soovitud rasedust ei teki. Üks põhjustest, miks need patsiendid ei rasestu, peitub selles, et emaka limaskest ei ole vastuvõtlik embrüo kinnitumisele. Et kinnitumist soodustada, kasutatakse streoidhormoone. Hiljuti kaitses TTÜ geenitehnoloogia instituudis doktoritööd Karin Rosenstein, kes leidis, et rasestumisel võivad karuteene teha just need samad steroidhormoonid, mida kasutatakse eesmärgiga rasestumist soodustada.
Emaka limaskest on võimeline embrüot omaks võtma väga lühikesel ajaperioodil (nn „implantatsiooni aken“, pikkusega 2-4 päeva). Fertiilses eas naiste emaka limaskestas toimuvad embrüo omaks võtmiseks igal kuul olulised koemuutused, mida kontrollivad naissuguhormoonid – östradiool ja progesteroon.
Olulisel kohal emaka limaskesta ettevalmistamisel külmutatud embrüote siirdamiseks viljatusravis on steroidhormoonide kasutamine. "Üldiselt aitavad viljatusravis kasutatavad hormoonpreparaadid protseduuri ette valmistada, munasaru stimuleerida, õigel ajal munarakke eraldada ja valmistada ette emakat embrüo(te) pesastumiseks," kommenteeris töö autor Rosenstein.
Doktoritöös läbi viidud uurimiste tulemusena ilmnes aga, et steroidhormoonid ühest küljest küll soodustavad kunstlikku viljastamist, kuid teisest küljest mängivad suurt rolli naise viljatuse põhjusena.
Doktoritöös uuriti emaka limaskesta geenide aktiivsust viljatutel patsientidel, kelle kehavälise viljastamise protseduurid olid eelnevalt ebaõnnestunud. Vastavalt uuringutulemustele ei ole nende naiste puhul soovitav eksogeensete steroidhormoonide kasutamine emaka limaskesta ettevalmistusel külmutatud embrüote siirdamiseks.
"Töös uuriti patsiente, kellel oli ebaõnnestunud vähemalt 3 IVF tsüklit. Töö tulemusena leiti, et keerulisemate juhtumite puhul võiks protseduuril kasuatatavate hormoonpreparaatide tasemed üle vaadata, sest naissuguhormoon östradiool võib mõjutada oluliste geenide avaldumist emaka limaskestas, mis mõjutavad selle vastuvõtlikkust embrüole," märkis autor.
Lisaks mängivad steroidhormoonid rolli hormoonsõltuvate kasvajate tekkes. Samuti leiti, et rinnavähi ravis kasutatav tamoksifeen suurendab paraku oluliselt emaka limaskesta kasvajate riski. Seega ühe kasvaja ravi võib põhjustada teise kasvaja teket.
Karin Rosensteini doktoritööd saab lugeda SIIN.
(Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem)
