Väljaandes the British Medical Journal hiljuti ilmunud uuringus väidavad teadlased, et nende avastused võivad vähendada rasedusaegsesse diabeeti haigestuvate naiste arvu koguni poole võrra.
Gestatsioonidiabeet ehk rasedusaegne diabeet on tavaline raseduse ajal esinev komplikatsioon, mille puhul areneb tulevasel emal raseduse jooksul välja diabeet. Erinevalt teistest suhkruhaiguse vormidest paranetakse gestatsioonidiabeedist pärast sünnitust.
Milliseid ohte kujutab gestatsioonidiabeet rasedale ja tema sündimata lapsele?
Rasedusaegsel diabeedil võivad olla nii ajutised kui ka pikaajalisemad mõjud ema ja lapse tervisele. Naistel, kellel esineb gestatsioonidiabeeti, on suurem risk rasedusaegse hüpertensiooni ja preeklampsia tekkeks ning neil on ka suurem tõenäosus hilisemas elus II tüübi diabeeti haigestumiseks. Gestatsioonidiabeet suurendab tõenäosust, et sünnib suur (makrosoomne) laps ja mõned arstid soovitavad rasedusaegse diabeedi puhul raseduse ennetähtaegset esilekutsumist (mis omakorda suurendab ohtu, et laps sünnib keisrilõikega). Beebidel on suurem oht sündida ikteruse (vastsündinu kollasuse) ja madala veresuhkruga ning ka neil on suurem oht hilisemas elus II tüübi diabeeti haigestuda. Kui laps peaks sündima keisrilõike teel, lisanduvad nimekirjale ka võimalikud kirurgilised komplikatsioonid.
Uuringu tulemused
Kümme aastat kestnud teaduslik uuring, milles osales 14,000 naist ja 20,136 sobivat rasedust, jälgis kõigi naiste elustiile ja nende tervislikku seisundit. Neist 20,136st rasedusest 823 kannatasid rasedusaegse diabeedi all. Uuringu käigus leiti, et suurim gestatsioonidiabeeti põhjustav tegur oli vaieldamatult ülekaalulisus (raseduseelse kehamassiindeksiga, mis oli suurem kui 25). Neil naistel oli pea neli korda suurem risk haigestuda rasedusaegsesse diabeeti kui neil, kelle kehamassiindeks jäi normaalkaalu piiridesse (23-24.9).
Uuring analüüsis naiste toitumisharjumusi, füüsilist aktiivsust ja seda, kas tegu oli suitsetajatega või mitte. Selgus, et igaüks neist teguritest oli seotud gestatsioonidiabeeti haigestumise riskiga. Isegi pärast seda, kui neile lisaks analüüsiti ka tegureid nagu naiste vanus ning geneetiline soodumus, oli selge, et eelpool mainitud tegurid on siiski märkimisväärse tähtsusega.
Teadlased leidsid, et elustiilivalikuid muutes on võimalik gestatsioonidiabeeti haigestumise riski oluliselt vähendada. Naised, kellel oli 25st madalam kehamassiindeks ning kes toitusid tervislikult (vastavalt uuringu käigus antud juhistele), treenisid iganädalaselt 150 minutit ega suitsetanud, oli 83% võrra väiksem risk haigestuda gestatsioonidiabeeti kui neil naistel, kes ühelegi neist tervislike elustiilide kriteeriumitest ei vastanud.
Uuringu tulemusena järeldati, et lausa pooled kõigist gestatsioonidiabeedi juhtumitest võiksid olla olemata, kui naised elaksid juba enne rasedust tervislikult. Juba rasedate naiste puhul on muutustest elustiilivalikutes (tervislik toitumine, trenn ning suitsetamisest loobumine) märkimisväärselt kasu, et vähendada raseduseaegsesse diabeeti haigestumise ohtu.
Oluline teada
Enne treeningkoormuse tõstmist raseduse ajal tuleks kindlasti ämmaemanda või arstiga konsulteerida ning veenduda, et see on turvaline. Dieedipidamine ja teadlik kaalualandamine raseduse ajal ei ole mõistlik, kuid kui soovid tervislikumalt toituda, võid alustuseks loobuda suhkrust ning töödeldud nisust valmistatud toiduainetest, sealhulgas saiast, heledast pastast, küpsistest, kookidest jne. Kui sul on kahtlusi, et sinu praegused harjumused võivad olla ebatervislikud või suurendada gestatsioonidiabeeti haigestumise riski, konsulteeri oma ämmaemandaga ning aruta temaga läbi, millised sinu ja sinu lapse jaoks kõige paremad valikud on.
(Allikas: The British Medical Journal)
Emmede Klubi
Irinaaa