15. mai on kuulutatud hüperemeesi teadlikkuse tõstmise päevaks.
Rasedusaegset iiveldust ja oksendamist kogeb kuni 90% rasedatest. Seda on täheldatud isegi loomadel. Umbkaudu 2% rasedatest esineb aga hüperemeesia. Mis see on, millest see tuleneb ja mis tagajärjed sellel on?
Hüperemeesia on kontrollimatu iiveldus ja oksendamine, millega kaasnevad järsk kaalukaotus ning vedeliku- ja toitainetepuudus. Hüperemeesi uurimisele ja teadlikkuse tõstmisele on pühendunud sihtasutus HER, aitamaks inimestel eristada hüperemeesi sümptomeid normaalsest rasedusaegsest iiveldusest. Siin on nende neli viimase aja suurimat leidu:
-
hüperemeesi tekke põhjuseks ei ole rasedushormoonid, nagu seni on arvatud. Neil ei ole seost kooriongonadoptriini ega suurenenude östrogeeni tasemega.
-
Selle tekke põhjused on hoopis geneetilised. Tõenäoliselt põhjustavad hüperemeesi (vähemalt osaliselt) geenid GDF15 ja IGFBP, mis osalevad platsenta arengus ning millel on suur roll varases raseduse arengus ning söögiisu kontrollis. Hüperemeesi all kannatavatel naistel on erakordselt suur just nende geenide poolt kodeeritud valkude tase.
-
Bioloogiliselt on hüperemees seotud lõppstaadiumi vähiga - samad geenid on vastutavad ka vähihaigete kroonilise iivelduse ja kaalulanguse eest.
-
Hüperemeesiat seostatakse laste hilise neuroloogilise arenguga. Selle all kannatavatel lastel on kolm korda suurem risk sünnitada tähelepanu- või kõnehäirega laps. Teadlaste sõnul võib selle põhjuseks olla toitainete puudujääk raseduse varastes staadiumites.
Sihtasutuse HER suurimaks eesmärgiks on hüperemeesiale ravi leidmine.
Allikas: news-medical.net
