Eesti Sünnitoetajate Ühendus pöördus 28. septembril rahvastikuministri ning sotsiaalministri poole murega, kuna taas on kehtestatud piirangud, mille kohaselt sünnitoetajaid ehk doulasid ei lubata haiglasse sünnitava naise juurde. See vähendab sünnitaja turvatunnet, pärsib seeläbi sünnituse käiku ja soosib riskikäitumist nagu haiglasse minekuga viivitamine ja planeerimata kodusünnitus.
Eile kohtus rahvastikuminister Riina Solman Eesti Sünnitoetajate Ühenduse esindajate Karita Mikko ning Ann Vooliga, et arutada sünnitajate turvatunde tagamise võimalusi koroonaviiruse teise laine olukorras.
Sünnitoetajate esindajad juhtisid tähelepanu, et kui kevadise eriolukorra ajal ei olnud sünnitaja juurde lubatud ühtegi tugiisikut, kujunes see paljude naiste jaoks hirmutavaks katsumuseks. Suvel piirangud kaotati, kuid seoses koroonaviiruse teise lainega on haiglad hakanud taas tugiisikutele piiranguid kehtestama. Alates 20. septembrist on sünnitajal lubatud kaasa võtta üks tugiisik, kes peab olema pereliige. Professionaalseid sünnitoetajaid ehk doulasid, kelle rolliks on pakkuda naisele tuge nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt, praegu sünnitaja juurde ei lubata. Sünnitoetajate sõnul on seetõttu eriti raskes olukorras naised, kelle lapse isa ei saa kohal olla või kui sobiv tugiisik pereringis üldse puudub.
„Kui naine on raseduse ajal valmistunud sünnitama koos sünnitoetajaga või tal ei olegi kedagi teist peale sünnitoetaja sünnitusele kaasa võtta, peaks meie meditsiinisüsteem sünnitoetaja juuresolekut võimaldama. Sünnitoetaja ei ole sel juhul külastaja rollis vaid just see võtmeisik, kes tagab sünnitaja turvatunde. Naise vaimne heaolu on sünnitusel sama oluline kui meditsiiniline abi,“ lausus minister Solman.
Sünnitoetajate esindajad tõdesid, et kehtestatud piirangud on muutnud naiste käitumist ning see võib suurendada terviseriske. Mikko sõnul kujuneb rasedusaegsete kontaktide käigus sünnitoetaja ning naise vahel usalduslik suhe ning kui sünnitoetaja ei saa sünnituse juures olla, on naise turvatunne tugevalt häiritud.
„Piirangute tõttu tuleb ette, et naised soovivad haiglasse minekut edasi lükata ning võimalikult kaua peale sünnitustegevuse algust sünnitoetajaga kodus olla. Peame siis naistele selgitama, et liigne viivitamine võib olla ohtlik. On juhtunud isegi, et naine hakkab sünnituse edenedes soovima lõpuni koju jääda. Sünnitoetajad aga sünnitusi vastu ei võtta ei saa, seda tohivad teha vaid spetsiaalse väljaõppega ämmaemandad,“ rääkis Mikko.
Ta lisas, et sünnitustähtaja lähenedes on algselt koos sünnitoetajaga haiglasse sünnitama minema valmistunud naised vahel otsustanudki teadlikult kodusünnituse kasuks. Mikko sõnul on tema poole pöördunud juba 5 naist, kes soovivad detsembris kodus sünnitada ja otsivad selleks ämmaemandat. Praegu on kodusünnitusele spetsialiseerunud ämmaemandaid Eestis vaid kuus.
Kevadise koroonakriisi ajal keelasid Eesti tervishoiuasutused nii pereliikmete kui sünnitoetaja viibimise haiglas sünnitaja juures. Toona leidis õiguskantsler Ülle Madise, et piirangud nakatumise vältimiseks haiglates on vajalikud ja mõistetavad, ent need ei tohi olla tegelikku olukorda arvestades ülemäära ranged. Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu, et WHO on korduvalt analüüsinud teadusuuringute tulemusi ning rõhutanud sünnitoetaja olulisust sünnitusabis.
24. augustil saatis Sünnitoetajate Ühing pöördumise ka sünnitusabi pakkuvate Eesti haiglate juhtkondadele, millele oli lisatud 238 naise toetusallkirjad. Ühingu esindajate sõnul saadeti kirjad eesmärgiga leida võimalused, et sünnitama minevatel naistel oleks lubatud sünnitoetaja kaasa võtta.
Eestis sünnitas 2019. a loomulikul teel 10 441 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 709 (5% sündidest) ning keisrilõikeid tehti 2581 (18,5%) sünnitajale. Surnult sündis 28 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Võrreldes 2018. aastaga oli surnult sündinud lapsi 18 võrra vähem.
Järgmisel nädalal leiab aset sünnitoetajate kohtumine ka sotsiaalminister Tanel Kiige ning erialaseltside esindajatega.
(Allikas: Siseministeerium)
Kas Sina pead tugiisiku või sünnitoetaja sünnitusele kaasa võtmise keelamist praeguses koroonaolukorras mõistlikuks või ebamõistlikuks piiranguks?
