Kuigi töötamisega jätkamine on raseduse ajal normaalne, lubatud ja soositud, ei osutu see alati võimalikuks - siis saab rase jääda kergemale tööle või hoopis koju. Kui naine töötab edasi, tohib ta ämmaemanda vastuvõtul käia tasustatud tööajast.
Kui naise enesetunne on väga halb või rasedusega on komplikatsioone, saab ta jääda haiguslehele. Haigekassa maksab raseduse ajal 70-protsendilist haigushüvitist (eelmise kalendriaasta keskmise sissetuleku alusel) alates haiguslehe 2. päevast.
Teatud tööd on aga rasedaile enesetundest hoolimata keelatud või mittesoovitatud. Rase naine ei tohi teha tööd, mille juures teda ohustab punetistesse või toksoplasmoosi nakatumine, kõrge õhurõhk, plii või selle ühendid. Rase ei tohi teha allmaatööd. Silmas tuleb pidada ka ohutegureid: põrutused, vibratsioon, müra, kahjustav kiirgus, pidev kõrge ja madal õhutemperatuur, ohtlikud kemikaalid, raskuste käsitsi tõstmine, füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid, vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksi, monotoonne töö.
Tea, et nende tingimuste esinemisel on sinu tööandja vajaduse tekkimisel seadusega kohustatud tagama sulle kergema töö või tööaja või kui seda pole võimalik teha, siis lubama sulle töövabastuse. Haigekassa maksab sulle siis 70-protsendist haigushüvitist (eelmise kalendriaasta keskmise sissetuleku alusel).
Samuti peab tööandja tagama rasedale töötajale võimaluse käia tasustatud tööajast vajalikel ämmaemanda- ja arstivisiitidel. Näiteks ei tohi tööandja öelda, et kuna käisid tööpäeva jooksul ämmaemanda vastuvõtul, pead nüüd puudutud tunni võrra õhtul kauem tööl olema. Samuti ei tohi tööandja öelda, et vähendab päevatasu puudutud tunni arvelt.
Kas Sina said raseduse ajal tööl käia? Kas tööandja võimaldas arstivisiite tööajast?
