Üks suurepärastest sümptomitest, mis rasedusega kaasneb, on lõputu uni. Ma võiksin põhimõtteliselt igal hetkel pikali visata ja mõnusasti unne suikuda. Ei ole mingi probleem magada öösel 10 tundi, üles ärgata ja paari tunni pärast end uuesti unisena tunda.
Paraku vajab elu elamist. Koolis on vaja käia ja mis kõige hullem – kodutöid on vaja teha, lugeda on vaja, ÕPPIDA on vaja!
Ja siis on veel töö. Mulle meeldib mu töö, ma naudin seda. Aga praegu…. praegu ma tahaksin, et mu töö oleks magada. Huvi on, aga jaksu ei ole – need sõnad iseloomustavad minu suhtumist igasugu tegevustesse praegu kõige ilmekamalt.
