Raseduse katkemine on loote eemaldumine emakaõõnest kuni 22. rasedusnädalani. 22.-36. rasedusnädalani on tegemist enneaegse sünnitusega.
1. Suurt osa, umbes 10-25%, seostatakse hormoonainevahetuse puudulikkusega. Selleks, et viljastatud munarakk saaks emakas pesastuda, peab kollaskeha tootma progesterooni, mis aitab organismi raseduseks ette valmistada. On olemas hormoonravim Duphaston, mida antakse juhul, kui naise enda organism ei suuda kollaskehahormooni ise piisavalt toota.
2. Teisel kohal on nakatumine viirus-kui ka bakteriaalsetesse haigustesse. Inimene võib haiguse väga kergelt läbi põdeda, kuid loote jaoks on mõned viirused eluohtlikud. Kõige kaitsetum on loode enne 12. rasedusnädalat, mil platsenta ei ole veel moodustunud. Näiteks esimene kokkupuude herpesviirusega raseduse ajal, on lootele väga ohtlik. Kui ema on aga juba viiruse kandja, on loote nakatumise risk väga väike.
3. Kolmanda rühma moodustavad immunoloogilised konfliktid. Enamikel juhtudel on tegemist mingite kaitsefaktorite puudusega emal või immunoloogilise konfliktiga ema ja loote vahel. Näiteks võib tuua teatud tüüpi valkude puudumise või siis antikehade moodustamise, nagu näiteks antifosfolipiidsündroomi, mille puhul kahjustuvad veresoonte seinad. Neil juhtudel saab meditsiin enamasti ema aidata. Diagnoosi panek on keeruline ning vajalikud uuringud kallid, seetõttu tehakse neid vaid juhul, kui rasedus on korduvalt katkenud.
4. Üheks raseduse katkemise põhjuseks on ka kromosoomihäired (loote väärarengud). Pärast teist või kolmandat katkemist soovitatakse teha mõlemal partneril verest kromosoomiuuring.
Varem arvati, et raseduse katkemise põhjuseks on emakakaela puudlikkus ning seetõttu asetati emakakaelale õmblus. Tänaseks päevaks on selgunud, et emakakaela puudlikkust, mis vajab õmblust, esineb harva.