Kui koged lapseootuse ajal nahasügelust, on õige pigem karta kui kahetseda. Räägi sügelusest kohe oma ämmaemandale ja palu võtta analüüsid. Kuigi raseda naise nahk võib sügeleda naha kuivusest ja venimisest, on sügelus ka emale ja lapsele ohtlike rasedushaiguste oluliseks sümptomiks. Meiega nõustus oma lugu jagama Marii, kelle poja Joonatani (mõlemad pildil) sünnitus kutsuti rasedushaiguse hepatogestoosi tõttu enne tähtaega esile.
"Millalgi kolmanda trimestri teises pooles hakkasid mul kõht ja selg tihti sügelema. Pidasin seda naha kuivuseks ega osanud midagi muud kahtlustada. Kui aga ühel ööl 35. rasedusnädala alguses peopesad ka sügelesid, otsustasin, et asi on imelik ja vajab uurimist. Ämmaemand soovitas mul kohe pöörduda valvearsti juurde. Kiirelt võeti vereanalüüs, mis tõestas, et maksanäitajad on liiga kõrged. Diagnoositi haigus nimega hepatogestoos.
Nädal aega pidin võtma ravimeid, mille infolehte lugedes jõudsin päris paanikasse minna. Õnneks rahustas tuttav arst, et minu olukorras on kange rohi asjakohane.
Rohtu võttes kadus sügelus nädalaga, enesetunne paranes ja ämmaemand oli ka positiivselt meelestatud. Siis aga näitas korduvanalüüs endisest veel kehvemaid numbreid.. Mind võeti haiglasse sisse.
Kaks päeva püüti olukorda parandada suurema ravimidoosiga, kuid seegi ei aidanud. Kolmandal päeval otsustati, et sünnitus tuleb esile kutsuda.
Tihti võib suukaudse ravimi misoprostooliga esilekutsumine pikalt aega võtta, kuid mina jõudsin võtta vaid kell üks päeval ühe doosi – KTG näitas kohe, et emakas muutus aktiivseks. Kell üks öösel tulid veed ja algasid regulaarsed valud. Paraku ei näidanud emakakael erilisi avanemismärke, mistõttu pandi mulle hommikul ka oksütotsiini tilk. Ravim ajas südame pahaks ja tegi valud veelgi intensiivsemaks, kuid avatus oli jätkuvalt väike.
Kell üks päeval ei lastud mul enam epiduraalist loobuda - seda oli tarvis, et emakakael saaks avaneda ja mina enne sünnituse lõpufaasi pisut jõudu koguda. Epiduraalist oli küll oodatud kasu - emakakael hakkas ilusti avanema ja sain veidi puhata, kuid paraku hakkasid järsult langema beebi südametoonid. Kuna ükski asend ei aidanud lapse südametoone tõsta, langetasid arstid kiire otsuse teha erakorraline keiser. Kell 14:59 võeti pisipõnn välja. Ta kaalus 2792 grammi ja oli 48 cm pikk.
Kuigi olin endale ette kujutanud, et minu poja sünnilugu kulgeb loomulikumat rada mööda, siis tagantjärele olen arstide otsustega väga rahul. Näiteks võin tuua kasvõi selle, et kuigi ma epiduraali vastu alguses puiklesin, oli just epiduraali kanüül see, mille tõttu arstid said keisrilõike teha kohaliku tuimestusega - üldnarkoosi ei olnud vaja ja beebi sai kiiresti kõhust välja."
Mis on hepatogestoos?
Hepatogestoos (intrahepatic cholestasis, hepatic gestosis) on pärast 20., tüüpiliselt pärast 30. rasedusnädalat esinev maksahaigus. Maksasisestes sapiteedes tekib pais, sapphapped imenduvad verre, ladestuvad nahas ja põhjustavad tugevat nahasügelust. Iseloomulik on just sügelus peopesades ja jalataldadel. Kui haige ei saa ravi, võivad tekkida krambid ja kooma.
Haigus diagnoositakse lihtsa vereanalüüsi põhjal.
Hepatogestoosi puhul loote kasv ei ole häiritud, kuid kuna sapphapped imenduvad ka loote verre, võib laps olla ohustatud üsasisest äkksurmast. Seetõttu, kui haigus ravimeile ei allu, kutsutakse sünnitus umbes 37. nädalal esile. Last võib sünnituse ajal puudutada madal pulss ja hapnikupuudus. Laps võib olla veidi kollakas, aga on muus osas enamasti terve.
Peale sünnitust ema maksa talitlus normaliseerub. Hepatogestoos kipub järgenvate raseduste puhul korduma ning on pärilik. Nendele naistele ei sobi kombineeritud rasestumisvastased pillid. Haiguse ennetamine ei ole võimalik.
(Allikas: inimene.ee, Disease Center, NIH)
Iga lugu on eriline. Milline on Sinu lugu? Kui tahaksid, aga ei oska lapse saamisega seotud kogemust ise hästi sõnadesse panna, siis kirjuta julgelt madiken.kytt@emmedeklubi.ee - teeme seda koos.
