Muretsemine, ärevus ja kurvameelsus raseduse ajal

Muretsemine, ärevus ja kurvameelsus raseduse ajal

04. Apr 2017, 15:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Ärevus on raseduse ajal vägagi tavaline sümptom. Suurbritannias kogeb raseduse ajal depressiooni või ärevuse sümptomeid kolmandik kõigist lapseootel naistest. Kui küsid kogemusi Eesti emade käest, siis märkad kindlasti, et rasedusaegne mure ja ärevus on väga levinud ka meil siin.

Peamised sümptomid, mis rasedail esinevad, on ilma põhjuseta ärev olemine, kergesti ärritumine, igapäevaste tegevuste vastu huvi kaotamine, lootusetus, väsimus, jõuetus ja kurvameelsus.

Ärevus võib rasedat tabada suure tõenäosusega just kolmanda trimestri alguses. Võid leida end muretsemas, miks laps nii vähe (või nii palju) liigutab, või kuidas sa imiku hooldamisega ometi hakkama saad. Võid karta sünnitusvalu või põdeda liigselt oma muutunud keha pärast. Ning mõned naised on ka lihtsalt ärevad: võid ebaoluliste pisiasjade nagu ostmata ununenud juustu pärast endast välja minna ja oma pahameelt ka partneri peal turtsudes välja elada. Katsu oma mõtteid ratsionaliseerida ja käitumist talitseda. Räägi mehele, et naised ongi lapseootuse ajal tihti tavalisest ärevamad. Püüdke üksteist raskel ajal toetada - sinul on raske ärev olla, kuid temal on raske sinu ärritumist enda kõrval taluda.

Vahel on aga muremõtted nii tugevad, et naine vajab abi. Kui ärevus või kurb meeleolu takistab sinu igapäevaelu või sul esinevad mitmed ärevushäire või depressiooni sümptomid, siis on ainuõige otsida abi.

Ärevushäire sümptomid on:

  • Võimetus magada isegi väsimuse korral. Näiteks keerlevad sul peas üha uued ja uued mõtted, mis ei luba uinuda.
     
  • Võimetus rahulikult paigal olla, vajadus kogu aeg millegagi tegeleda.
     
  • Ülemõtlemine ja irratsionaalne muretsemine last puudutavatel teemadel. Kuidas ma tean, et ta sünnib ikka tervena? Kas mul on ikka piisavalt rinnapiima? Kas ma saan ikka sünnitusega hakkama? Või tabab sind näiteks tihti tugev paanikatunne, kui sa ei ole mõnda aega tundnud lapse liigutusi.
     
  • Kergesti ärritumine. Asjad, mis muidu kõrvust mööda läheksid, võivad su endast välja ajada. Võid seda välja elada enda, laste, mehe või teiste lähedaste peal.
     
  • Põhjendamatu halb eelaimdus. Võid tunda, et midagi on valesti ja midagi väga halba on kohe juhtumas, kuigi sellele tundele pole tegelikult alust.
     
  • Füüsilised sümptomid. Näiteks tunned pidevalt või hooti, et ei saa hästi hingata, pulss on kõrgenenud, süda paha, pea käib ringi vms. Võib esineda ka liigne higistamine.
     
  • Paanikahoogude esinemine. Kui ärevushäire läheb väga suureks, tekib ootamatu tugev hirmuhoog koos tugevate kehaliste sümptomitega nagu valud rindkeres, südamekloppimine, lämbumistunne jms. Hoog ei kesta kaua.
     
  • Ebareaalsustunne. Näiteks tunned hooti, et sinu füüsilise või vaimse tervisega on midagi valesti, et sa elad justkui paralleeluniversumis, et lähed hulluks. Sellise tunde tõttu võib naine enda ja oma lapse pärast karta.

Depressiooni sümptomid on:

  • Püsiv kurbus, millel ei ole otsest põhjust.
  • Huvi puudumine igapäevaelu vastu.
  • Võimetus oma tegevustest rõõmu tunda.
  • Madal enesehinnang. Võid mõelda, et ei ole last väärt või ei saa niikuinii piisavalt hästi hakkama.
  • Isu vähenemine, unehäired, energiapuudus.

Just selliste probleemidega tegelemiseks töötavad kõigis suuremates haiglates raseduskriisi nõustajad. Ka ämmaemand või arst aitab sind - ta soovitab raseduskriisi nõustajat, psühholoogi või psühhiaatrit. Vinduv ärevushäire või depressioon võib mõjuda halvasti üsas kasvavale lapsele ning viia sind teile mõlemale raske sünnitusjärgse depressioonini, mis alandab oluliselt terve perekonna elukvaliteeti. Samas on ärevushäire ja depressioon võrdlemisi hõlpsalt ravitavad. 

 

Kas Sina tundsid end raseduse ajal ärevana, kergesti ärrituvana või kurvameelsena?



20161114124936-94973.jpg