Kõigil pooleteise- kuni nelja-aastastel lastel esineb jonnihooge. Esiteks tasub meeles pidada, et neid ei ole võimalik vältida ja ära hoida – vastupidi. Kui lapsel jonnihooge üldse ei oleks või tekiks neid väga harva, oleks pigem põhjust muretsemiseks. Teiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid ja viise lapse jonniga toime tulemiseks ning lapsevanema töö on leida enda lapse jaoks sobivaim. Selles artiklis annavad neli psühholoogi Emmede Klubi lugejatele nõu, kuidas lapse jonni suhtuda ning toovad teieni viisid, kuidas aidata lapsel enda tunnetega paremini toime tulla.
Psühholoog Victoria Gaines võrdleb lapse psühholoogiat liftinupuga. Kui sa seda ühe korra vajutad ja midagi ei juhtu, vajutad korra veel – kui sa ka sel korral ootuspärast tulemust ei saavuta, vajutad kolmanda ja neljandagi korra, kuni annad alla ja kaotad huvi. Kui aga lift esimesel või teisel nupuvajutusel saabub, annab see sulle teadmise, et nuppu vajutades on võimalik soovitud tulemus saavutada. Sama kehtib ka lapse jonnihoogude puhul.
Lapsed on oma vanemate suhtes väga tundlikud ning oskavad oma vanematega ka väga oskuslikult manipuleerida. Seda on tähtis meeles pidada ning õigel ajal märgata, et lapse püüetele vanemaid mõjutada mitte alluda. Pea meeles, et materiaalsete asjadega ei tohi last „ära osta“, sest nii kujundad sa lapse prioriteete ning annad mõista, et probleemide lahendamiseks ei ole vaja mitte hoolt, armastust ja tähelepanelikkust, vaid sobivaid mänguasju, millega tema tähelepanu hajutada.
Psühholoog Ludmila Pashkevich peab oluliseks, et lapsevanemad vaatamata kõigele rahulikuks jääksid (kuigi see on tihtipeale raske, tuleb vähemalt üritada) ning õpiksid lapse jonnile reageerima nii, et sellest ka lapsele abi oleks. Spetsialist toob välja kuus olulist punkti, mida lapse jonniga tegeledes järgida tuleks:
1. Jää rahulikuks
Kui sina emotsionaalseks muutud ja ärritud, annad sellega lapsele eeskuju ning muudad olukorra seeläbi hullemaks.
2. Toeta last ning aita tal tundeid sõnadesse panna
Näita lapsele, et mõistad teda ning püüa teda lohutada. Mõnikord piisab mõistvast suhtumisest, et lapse tähelepanu halbadelt mõtetelt hajutada. Õrn kallistus, musi või käest kinni hoidmine võib lapse hetkega maha rahustada. Aita lapsel tundeid sõnadesse panna: „ma näen, et sa oled õnnetu“, „ma saan aru, et see ärritas sind“ jne. Laps peab õppima selgitama, mis teda vaevab, sest üks jonnihoogude põhjustest ongi tihtipeale abitus ning suutmatus oma tundeid väljendada ja kontrollida.
3. Hajuta lapse tähelepanu
Taba jonnihoo tekkimise hetk ning proovi lapse tähelepanu millegi tema jaoks huvitavaga hajutada. See õpetab lapsele, et kui ta ei saa parajasti seda, mida ta nõuab, võib ta oma energiat suunata ka teistesse meeldivatesse tegevustesse.
4. Enneta selliste olukordade teket
Kui laps muutub rahutuks või jonnakaks, on lapsevanema töö teda tegevuses hoida mõne lihtsa ja rahuliku tegevusega. Näita talle raamatuid või mängi temaga, räägi rahulikult ja püüa lapse ärritust ära hoida.
5. Eira jonni
Kui näed, et lapsel millegi tühise üle suur jonnihoog tekib, on oluline mitte lapsega võidelda, vaid tema käitumisele mitte reageerida. Ilma publikuta ei saa toimuda etteastet – kui sa lapse karjumisele tähelepanu ei pööra, vaid suhtud sellesse rahulikult, saab ta peagi aru, et sellisest käitumisest ei ole kasu. Siin on muidugi oluline teha vahet kurvastusel ja jonnil. Murega ei tohi last üksi jätta – kui laps on kurb või õnnetu, tuleb teda alati lohutada.
6. Räägi lapsega jonnist
Kui laps on rahunenud, peaksid temaga juhtunust rääkima ning koos välja selgitama, mis last ärritas ja kurvastas.
Lapse süüdistamisest, naeruvääristamisest või karistamisest ei ole mitte mingisugust kasu. Parem on lapsele selgitada, kuidas sellises olukorras parem ja õigem on käituda.
Lapsi tuleb ümbritseda armastuse ja kannatlikkusega ning meeles pidada, et paljud lapsed tunnevad ennast enesekindlamalt ning turvalisemalt, kui lisaks armastusele ja hoolivusele on peres ka kindlad reeglid ning distsipliin.
Kui laps poe põrandale kõhuli viskab ja jonnima hakkab ning lapsevanem talle selle tagajärjel soovitud asja ostab, peaksid emad-isad endalt küsima, milleni selline probleemide lahendamine tegelikult viib, selgitab psühholoog Diana Zande. Kas laps õpib selgeks, kuidas avalikus kohas tegelikult käituda tuleb, kui lapsevanemad talle rahu ja vaikuse saavutamiseks iga kord asju ostavad? Kas teatud vanuses õpib laps iseenesest viisakalt käituma, kui talle seda seni õpetatud ei ole? Vastus neile küsimustele on otseloomulikult „ei“.
Kui laps avalikus kohas pikali viskab ja jonnima hakkab, tunnevad lapsevanemad tihtipeale suurt häbi ning muret, kuidas ümbritsevad inimesed sellele reageerivad. Selliselt käitudes keskendume aga valedele asjadele – selle asemel, et lapsega tegeleda, suuname oma energia sellele, mida meie jaoks täiesti võõrad inimesed meist arvavad.
Sellisel hetkel on kõige olulisem jääda täiesti rahulikuks, lapse kõrvale kükitada ja vaikselt öelda: „Ma näen, et sa oled ärritunud, ma näen, et sa tahad seda mänguasja, aga täna me sulle seda ei osta.“ Kui lapsevanem lapse agressiivsele käitumisele ei reageeri, mõistab laps peagi, et keset poodi kõhutamisest ja karjumisest ei ole oma tahtmise saavutamisel mitte mingisugust kasu.
Ka psühholoog Irina Dedelis leiab, et avalikus kohas jonniva lapsega silmitsi seistes on lapsevanemate suurimaks murekohaks tihti võõraste arvamus. Vanematele võib jääda mulje, et kui laps kodus jonnib, sujub tema rahustamine märksa ladusamalt – miks see siis avalikus kohas jonnides nii lihtne ei ole? Seda seetõttu, et oma kodu privaatsuses, ilma ümbritsevate võõraste silmapaarideta, on lapsevanem oma rollis oluliselt enesekindlam.
Niisiis, kui jonnihoog tekib tänaval või kaubanduskeskuses, on sinu peamiseks (ja kindlasti mitte kuigi lihtsaks) ülesandeks ette kujutada, et teie ümber ei ole mitte kedagi. Püüa vähem keskenduda sellele, mis teie ümber toimub ja rohkem endale ja lapsele. Lõppude lõpuks on need inimesed tõenäoliselt võhivõõrad ja nende arvamus või hinnangud ei tähenda sinu jaoks mitte midagi.
Jää endale kindlaks ja alati rahulikuks – see on jonni seljatamisel edu võti!
Emmede Klubi 
Huggies® Art - ekstra elastsed püksmähkmed mõeldud lastele, kes on juba õppinud istuma, roomama ja kõndima!
