Ilmselt oled kuulnud, et nii mõnigi beebi sünnib nabanöör ümber kaela. See on üsna tavapärane ega põhjusta enamasti probleeme. Sootuks teine ja tõsisem asi on sõlm nabanööris, mida esineb umbes ühel juhul sajast.
Mõnikord tekib sõlm raseduse ajal, kui beebi üsas pöörleb ja kukerpallitab. Teinekord tekib tõeline sõlm sünnitusel.
Nabanööri ülesehitus on selline, et olulised veresooned käiksid läbi ka juhul, kui miski nabanöörile surub või seda sikutab. Nimelt on nabaväädis olevad veresooned kaetud kaitsva ainega, mida nimetatakse Whartoni süldiks. Just see kaitseb beebit ka kergemate sõlmede puhul. Kui sõlm on piisavalt lõtv, siis see probleeme ei tekita.
Kui aga sõlm on tõesti väga tugev (seda nimetatakse nabaväädi tõeliseks sõlmeks), võib see takistada platsenta ja beebi vahelist vere liikumist ning laps jääda hapnikupuududesse.
Kui tõeline sõlm on tekkinud raseduse jooksul, annab sellest tihti märku loote liigutuste vähenemine pärast 37. nädalat. Kui tõeline sõlm tekib sünnitusel, siis võib sellest märku anda loote südametöö muutumine. Vahel võib olla vaja beebi keisrilõike teel ilmale tuua.
Paraku pole midagi, mis aitaks tõelise sõlme teket vältida. Küll aga saab iga lapseootel naine oma beebi seisundit jälgida - lugeda regulaarselt liigutusi ning anda märgatud muutustest loote aktiivsuses oma ämmaemandale või arstile teada.
Kas Sina lugesid raseduse lõpupoole igapäevaselt beebi liigutusi ning tundsid ära just oma lapse tavapärased aktiivsusmustrid?
